7. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hea ärivaistuga Neinar Seli (52) on üks esimesi Tartu eraettevõtjaid, kes alustas juba nõukogude ajal kõikvõimalike kaupadega äritsemisega. Ettevõtluspisik lõi Selil välja kooliajal, kui ta üritas kõike, mis vähegi võimalik, rahaks teha. Ärikaelu soosis sporditegemine ning laagrites ja võistlustel käimine. Hiljem müüs ta koduaias kasvatatud salatit, roose ja tulpe.

Kooperatiiv Figaro

Ametlikult hakkas Seli äri ajama 1988. aasta alguses, kui töötas veel Tartu Ülikooli õppe- ja spordibaaside juhatajana. Toona asutati koos praeguse Salvesti omaniku Veljo Ipitsaga kaubandus-teeninduskooperatiiv Figaro, mis müüs jalanõusid, riideid, elektroonikat, vahendas arvutitehnikat, autosid, naftasaadusi, valuutat. Hiljem olid Ipits ja Seli äripartnerid mööblitootjas Wermo, mille on tänaseks maha müünud.

Kust tuli esimene miljon?

Esimese miljoni teenimisest Seli täpsemalt rääkida pole soovinud. Ta on meedias oma algkapitalina viidanud USAst saadud kopsakale pärandusele või siis rääkinud, et raha ettevõtete erastamiseks ja kinnisvara ostmiseks tuli hoopis USA suurinvestoritelt, kellega tutvus väliseestlaste vahendusel. Seli kunagise selgituse kohaselt tundsid USA investeerimisfondid huvi Baltimaadesse ja Venemaale investeerimise vastu. Nad soovisid leida projektijuhte, kes aitaks raha Eestisse paigutada. Seli seda ülesannet enda väitel täitiski ja teenis nii algkapitali, mida hakkas edasi investeerima. Samas pole Seli täpsemalt räkinud, kes täpselt need investorid olid, kelle raha ta vahendas.

Seetõttu on spekuleeritud, et salapäraste USA investorite tegelikud elukohad asusid hoopis Tartus. Sellisele hüpoteesile viitab ülikoolilinnas ringlev kuuldus, et Seli kasutas Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjoni liikmena osavalt ära oma staatust.

Mõjukas kolmik

Tartu Kommertspanga üks pankrotihaldur oli tänane peaminister Andrus Ansip. Panga likvideerimiskomisjoni töös osales ka advokaat Helmut Pikmets, kes on hiljem olnud nii Ansipi kui Seli äripartneriks ja on osalenud äritehingus Tartu linnaga, kui linnapeaks oli Ansip. Selles tehingus oli oluline rolli ka offshore-piirkonnas registreeritud ettevõttel, mille omanikku avalikkus tänaseni ei tea, sest Ansip ja Seli ei soovi toimunut meenutada. Põhjalikumalt kirjutas Äripäev nendest salapärastest tehingutest eelmisel kuul.

Estiko ülevõtmine

Oma ühes olulisemas ettevõttes Estiko oli Seli alguses väikeomanik. Selle ülevõtmisel tekkis tal 1999. aastal konflikt suurima aktsionäri Kalju Hellenurmega, kes ütles toona, et tal ei ole Seliga mitte võimuvõitlus, vaid tegemist on erinevate arusaamadega äriajamisest. "Seli oskab organiseerida äri nii, et kui asi hästi läheb, on ta osanik, kui halvasti läheb, on teised süüdi," kommenteeris Hellenurm toona. Lõpuks otsustas Hellenurm taanduda, öeldes, et targem annab järele, ja müüs oma osaluse ära.

Tahab olla võitja

Äripartner Veljo Ipits on endist vasaraheitjat Selit iseloomustades öelnud, et Seli sarnaneb teerullile, on töökas ja sihikindel, aga raske iseloomuga. Kui Seli midagi pähe on võtnud, siis on teda väga raske ümber veenda ja peatada. Selisse on justkui sisse programmeeritud, et ta peab alati olema võidumees.

Alati pole Seli saavutanud aga oma tahtmist. 1990ndatel üritas ta saada Tartu linnapeaks, kuid ebaõnnestus. Vahepeal otsustas riigikokku kandideerida, tüdines aga kiiresti riigikogu liikme tööst. Samas ei ole ta poliitikast kuhugi kadunud ja on endiselt Reformierakonnas mõjukas tegelane, kes muuhulgas on aidanud ka peaministripartei rahaasju korraldada.

Seli ja Ansipi hästi liikunud vanker

Selist rääkides ei saa üle ega ümber praegusest peaminister Andrus Ansipist, kes aitas Seli äridele 1990ndate alguses hoo sisse lükata. Seli oli aga see, kes Ansipi poliitikasse tõi ning Tartu linnapeatoolile aitas.

Seliga lõi Ansip käed 1993. aastal. Kahe mehe koostööna tekkis kinnisvarale spetsialiseerunud AS Rondam. Esimese suure tehingu tegid Ansip ja Seli 1993. aastal, ostes ära Tartu KEKi peahoone. Mehed maksid toona sularahas natukene üle 3 miljoni krooni.

Osalust Rondamis varjasid Seli ja Ansip alguses samanimelise offshore-firma taha. Oma partnerlust ei varjanud nad aga 1993. aastal loodud kinnisvarafirmas Livonia Kinnisvara, kus osalus jagunes kahe mehe vahel pooleks. Hiljem on Ansip öelnud, et loovutas oma osaluse kinnisvarafirmas kohe Selile ja ka Rondamis pole ta kunagi aktsionär olnud, vaid ainult tegevjuht, sest tal polnud piisavalt raha, et koos Seliga miljoneid investeerida.

Sel aastal ilmunud Äripäeva Rikaste TOP 500s asus Neinar Seli 37. kohal. Tema varanduseks hindas toimetus 53,9 miljonit eurot. Aasta varem oli ta 43. kohal 40,5 miljoni euroga.

Autor: Haldusuudised.ee