Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrilevi ja Ericsson hakkasid arvesteid paigaldama
Võrguettevõtja Elektrilevi alustas koostöös Ericsson Eestiga pilootprojekti, mille käigus paigaldatakse Elektrilevi võrgus novembrist jaanuarini 5700 kaugloetavat arvestit üle Eesti.
"Selleks, et ulatuslik arvestite paigaldus nelja järgmise aasta jooksul võimalikult ladusalt sujuks, viime esmalt läbi pilootprojekti, millega testime paigaldust eri tüüpi võrgus ja tarbimiskohtades. Selle pinnalt hindame tehnilise lahenduse toimivust erinevates oludes," selgitas Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi.
"Projekti ettevalmistus on olnud intensiivne ja mahukas – läheme ju uuest aastast koputama pea iga inimese uksele Eestimaal. Oleme avanud spetsiaalse kõnekeskuse, koolitanud töötajaid ja partnereid ning piloodi põhjal lihvime veel protsesse," lausus Ericsson Eesti projektijuht Meelis Anton.
Rahi rõhutas, et arvesti vahetus ei tähenda kohest kauglugemisele üleviimist, vaid esialgu tuleb ka uue arvestiga näitu edasi teatada. Enne kauglugemise toimima hakkamist tuleb arvestid ühendada infosüsteemidega, mis toimub reeglina korraga kõikide arvestite puhul, mis saavad elektrit samast alajaamast. "Anname klientidele ise teada, kui me enam näitu ei oota," rääkis Rahi. Tema sõnul viiakse pilootprojekti arvestid kauglugemisele üle aasta esimestel kuudel.
Järgneva ulatusliku paigalduse korral võib aga osadel juhtudel arvesti vahetusest kauglugemise toimima hakkamiseni kuluda mitu aastat. "Põhjus on selles, et kauglugemisele läheme üle võimalikult kliendi rahakotti säästes ehk arvestades tänaste arvestite taatlustähtaegasid. See tähendab, et kui ükskõik kus meie võrgus saabub praeguse arvesti taatlustähtaeg, paneme sinna kohe juba kauglugemise valmidusega mudeli, kuid kaugloetavana hakkab see toimima tulevikus sel hetkel, mil konkreetne piirkond kauglugemissüsteemiga ühendatakse," selgitas Rahi.
Valdav osa arvestitest edastab info tavalisi elektrijuhtmeid pidi alajaama, kus paikneb vastav sideseade. Väiksem osa arvestitest edastab info arvestist otse mobiilside kaudu. "Sellist lahendust kasutame juhtudel, kui on tegemist pikkade liinidega või on alajaamal väike arv tarbijaid ja kulude tõttu ei ole mõistlik ekstra sideseadet alajaama juurde paigaldada," lisas Rahi.
"Mingisugust ulmelist tehnoloogiat uute arvestitega ei kaasne – nii elektrijuhtmed kui ka mobiilside on meid igapäevaselt ümbritsevad lahendused," ütles Rahi. Arvesti edastab kord ööpäevas kliendi igas tunnis tarbitud elektrikogused. Arvestiga ei saa võrguettevõtja infot, milliseid elektriseadmeid klient kasutab. Elektrikogused edastab võrguettevõtja Eleringi andmelattu, mille kaudu saab andmed arve väljastamiseks kliendi valitud elektrimüüja.
Ericsson Eesti osutus edukaks rahvusvahelisel hankel ning tarnib ja paigaldab Elektrilevi klientidele nelja aasta jooksul ligi 630 000 arvestit. Klientidele tähendavad uued arvestid vabanemist näiduteatamisest, lühemaid elektrikatkestusi ning tunnipõhiste elektripakettide ja teadlikuma tarbimise kaudu paremaid võimalusi oma elektrikulusid juhtida.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Enimloetud
3
5
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
6
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Viimased uudised
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Siin on 3 ründesuunda + 1 võimalus ja 1 oht
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele