Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Europrojektide murekoht: riigiabi ja riigihanked
Äripäeva ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tänasel koostöökonverentsil sõnas rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk, et europrojektide probleemsem koht on riigiabi ja riigihanked.
“Kui vaatame probleeme, ka tagasimakseid ja rikkumiste avastamisi, siis saame väita, et riigiabi ja riigihanked on suurimad probleemid. Kolmandik kuni pool rikkumistest, mis on avastatud, on seotud nende kahe teemaga,” tõdes Sikk. “Põhiline kitsaskoht oni riigihanked. Rikkumiste suhe on 1/3, aga kui vaatame mõju, siis on avastatud süsteemseid rikkumisi, mis tähendab, et rahad pannakse kinni tervele investeeringute kavale.”
Üks sagedamini hangetel esinev probleem on see, et projekte ei suudeta tähtajaks ellu viia.
Märksõnaks on ka vale menetlusliik. “See ei ole lihtne teema ja tagantjärgi ei suudeta tõestada, miks on selline menetlusliik valitud,” sõnas Sikk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks tõi Sikk välja, et sageli pole seadusega kooskõlas ka hankelepingu muutmine.
“Selliste asjade peale peab mõtlema enne. Kui leping on sõlmitud, siis tingimuste muutmine peab olema väga-väga põhjendatud,” sõnas Sikk. Lisaks ei jõuta riigihankeid planeeritud ajaga läbi viia.
Ta märkis, et rikkumisega võib kaasneda 5%, 25% või isegi 100% tagasinõue.
Sikk rõhutas eelkontrolli olulisust. “Kui on väga selged kitsaskohad, siis peaksime rohkem üksusi eelkontolli tooma – enne kui hanked sõlmitakse,” tõdes Sikk.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.