Äripäeva ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tänasel koostöökonverentsil sõnas rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk, et europrojektide probleemsem koht on riigiabi ja riigihanked.
“Kui vaatame probleeme, ka tagasimakseid ja rikkumiste avastamisi, siis saame väita, et riigiabi ja riigihanked on suurimad probleemid. Kolmandik kuni pool rikkumistest, mis on avastatud, on seotud nende kahe teemaga,” tõdes Sikk. “Põhiline kitsaskoht oni riigihanked. Rikkumiste suhe on 1/3, aga kui vaatame mõju, siis on avastatud süsteemseid rikkumisi, mis tähendab, et rahad pannakse kinni tervele investeeringute kavale.”
Üks sagedamini hangetel esinev probleem on see, et projekte ei suudeta tähtajaks ellu viia.
Märksõnaks on ka vale menetlusliik. “See ei ole lihtne teema ja tagantjärgi ei suudeta tõestada, miks on selline menetlusliik valitud,” sõnas Sikk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks tõi Sikk välja, et sageli pole seadusega kooskõlas ka hankelepingu muutmine.
“Selliste asjade peale peab mõtlema enne. Kui leping on sõlmitud, siis tingimuste muutmine peab olema väga-väga põhjendatud,” sõnas Sikk. Lisaks ei jõuta riigihankeid planeeritud ajaga läbi viia.
Ta märkis, et rikkumisega võib kaasneda 5%, 25% või isegi 100% tagasinõue.
Sikk rõhutas eelkontrolli olulisust. “Kui on väga selged kitsaskohad, siis peaksime rohkem üksusi eelkontolli tooma – enne kui hanked sõlmitakse,” tõdes Sikk.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.