Elektrituru avanemine on sedavõrd mastaapne projekt, et väljakutsed ja tagasilöögid on vältimatud, ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.
"Kahtlemata oli olulisimaks pingete allikaks teadmatus ehk teisisõnu küsimus, kui kõrgele tuleks meil latt seada. Kui palju kliente lepingu sõlmib? Milliseks kujuneb infosüsteemide koormus? Milliseid klienditeeninduskanaleid enim laiendada," ütles ta Eesti Energia kodulehel avaldatud intervjuus ettevõtte pressiesindajale.
"Prognoosisime, et kliendid sõlmivad meiega sel aastal ligi 135 000 lepingut. Selle prognoosiga panime julgelt kolmekordselt mööda," lisas Rink. Rohkem kui 350 000 uut lepingut on tulemus, millega katame ligi 50% Eesti tarbimiskohtadest, märkis ta.
Turuosaliste jaoks muutis tema kinnitusel ettevalmistusprotsessi keerukamaks see, et avatud elektrituru toimimist reguleeriv seadus kinnitati alles suvel – sisuliselt vaid paar kuud enne müügiperioodi. "Üle ega ümber ei saa erimeelsustest fikseeritud hinnaga lepingute tingimuste üle. Elektrit lisas õhku ka asjaolu, et teised müüjad alustasid müüki märksa hiljem kui meie," selgitas Rink.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Inimeste suhtumine turu avanemisse on olnud kriitiline, sest ehkki turg avaneb ja konkurents on hoo sisse saanud, ootab kliente uuest aastast ees siiski hinnatõus, märkis ta Eesti Energia pressiesindajale antud intervjuus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.