28. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Remmelga sõnul ootavad muudatused iga turusegmenti.

"Korraldatud veo poole pealt on küsimus selles, kuidas ja kas Tallinna linnal õnnestub oma tegevuste ja teenustega turule tulla. Kui see õnnestub, tähendab see sisuliselt seda, et teatud osa turumahust lülitatakse konkurentsituru alt välja ja seda hakkab kontrollima Tallinna linn ise ning hakkab ka otsustama, millised saavad olema hinnad kodanike jaoks. Sisuliselt tekib munitsipaalne monopol ja see mõjutab negatiivselt turu ja konkurentsi arengut," selgitas Remmelg.

"Käitluse poole pealt tuleb turule uus tegija - Eesti Energia Iru soojuselektrijaam, mis vajab põletamiseks suures koguses prügi ja see lööb turul segamini käitlusepoole. Tõenäoliselt jäävad eelkõige prügilad prügist ilma ja oma koha eest päikese all hakkavad võitlema jäätmete energiatootmisega tegelevad ettevõtted, nagu Eesti Energia Iru jaam, Ragn-Sells oma jäätmekütustehasega ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, kus on samuti olemas kütusetootmise võimekus," rääkis Remmelg.

Omaette küsimus on tema sõnul, mis saab Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusest.

"Tallinna linn tahab seda natuke jõuga üle võtta ja kui linn selle üle võtab, tähendab see tõenäoliselt seda, et linn tahab ka kõik linna jäätmed sinna vägisi suunata - ehk jällegi lülitada osa turust konkurentsist välja ja tekitada munitsipaalne monopol. See mõjub negatiivselt, sest turg läheb väiksemaks ja tekib üks monopol, mille omanik on Tallinna linn. Sellised arengud on praegu õhus," rääkis Remmelg.

Ta ütles, et otsest hinnatõusu nende ettevõte ei plaani, kuid lepingud kohalike omavalitsustega vaadatakse ikka üle.

"Hindasid tuleb tõenäoliselt tõsta, kuid need on spetsiifilised ja sõltuvad ärivaldkonnast. Korraldatud jäätmeveoga piirkondades on see seotud kohaliku omavalitsuse lepingutega. Kui on põhjust ning leping võimaldab, siis loomulikult teeme taotlusi. Muus osas on hinnad turukonkurentsiga seotud ja otsest hinnatõusu pole plaanis,” rääkis Remmelg.

Töötajate palgatõusust rääkides ütles Remmelg, et praegune turuolukord kõikidel töötajatel palku tõsta ei võimalda, kuid tulemustasusüsteem vaadatakse üle. Palgakasv ehk tulemustasu saab Remmelga sõnul tulla ikka tulemuse ja efektiivsuse tõusu pealt. 

"Töötajate palgakorrektsioone me massiliselt ei tee. Teatud tulemustasusüsteeme, mis on seotud efektiivsuse kasvuga, lihvime. Kui efektiivsus tõuseb, tõuseb ka töötajatel tasu - see on üldine põhimõte. Lauspalgatõus pole praeguses turuolukorras võimalik,” ütles Remmelg.

Suurt vajadust uute töötajate palkamiseks Remmelg ei näe, pigem üritatakse olemasolevatega rohkem tööd ära teha. "Uute töötajate palkamine pole eesmärk omaette, kuid see võib olla seotud suuremate lepingute või konkursside võitudega. Need võivad tingida mõne töötaja palkamise. Pigem on ikka soov vähemate töötajatega rohkem tööd teha,” ütles Remmelg.

Autor: Haldusuudised.ee