Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaata, miks kauba liigutamine kallineb
Logistikas pole tänavu hinnatõusust pääsu - tõusevad mitmed tasud, aga ka tööjõukulud.
Võrreldes 2011. aastaga oli 2012. aastal Tallinnas ja Harjumaal logistiliselt hinnatud asukohas paiknevate A-klassi lao- ja tootmispindade pakkumine vähenemas ning üürihinnad kerges tõusutrendis. "Kuigi üürihinnad on tõusnud, ei ole lähtuvalt tänasest üüritasemest ilma kindla kliendita otstarbekas hakata rajama uusi lao- ja tootmispindu, kuna tänu jätkuvale ehitushindade tõusule ei ole see majanduslikult põhjendatud," selgitas Ober-Hausi analüütik Rain Rätt trende logistikakinnisvaras.
Uusi pindu ehitatakse reeglina oma tarbeks või suuremate objektide puhul püütakse enne ehitusega alustamist leida kindel ankurüürnik.
Räti sõnul on ebakindel olukord euroalal sundinud mitmeid ettevõtteid oma laienemisotsuseid edasi lükkama ning uute pindade ehitus on edasi lükatud. "Lähiperspektiivis on tõenäoliselt suuremaid olulisi arendusprojekte oodata eelkõige lääne ja ida sillaks oleva Muuga sadama piirkonnas," ütles Rätt. Tema sõnul on Tallinnas ja Harjumaal kaasaegsete heas korras lao- ja tootmispindade üüripakkumiste hinnavahemik 3,5-4,5 eurot/m², vanematel pindadel alates 1,2 eurot/m². Uute ja väga heas korras pindade pakkumishinnad on vahemikus 5,0-5,5 eurot/m². Enim nõutud on kaasaegsed heas korras 200-500 m² pinnad.
"2013. aastal prognoosime hinnatud asukohas A-klassi pindadele 5-10% hinnatõusu," lisas Rätt, kelle sõnul on Eesti lao- ja tootmispindade edasine areng seotud eelkõige välisnõudluse, otseselt ekspordile toetuva majanduskasvu ja eelkõige Soomest pärit investoritega.
Tarbeautode müük kasvab
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul on tarbeautode turg kerges tõusutrendis. Positiivseid trende oli näha juba 2012. aasta viimases kvartalis. "Suuri veoautosid müüdi juba üle 100, mis on rõõmustav näitaja, sest ettevõtted selliseid sõidukeid seisma ei osta," sõnas Sillat.
Kui autoturult oodatakse umbes 7-9% kasvu, siis tarbesõidukite turult oodatakse kasvu 9-10%. Sillat tõi välja, et kui sõiduautode arv on pidevalt kasvanud ja jõudnud nüüd 600 000 sõidukini, siis tarbesõidukite arv registris on pidevalt 100 000 sõiduki ringis. "Sõidukeid vahetatakse pidevalt efektiivsemate vastu välja," tõi Sillat välja ja näitlikustas, et GAZ 53 on nüüdseks asendatud sama veojõu ja tunduvalt väiksema kütuse- ja hoolduskuludega kaubikutega.
Kütusehind jätkab labiilselt
PwC Advisors juhtimiskonsultandi Tarmo Meresmaa sõnul jäävad globaalsed toormehinnad ebastabiilseks ja ettearvamatuks ka alanud aastal. "Näiteks on globaalset majanduskasvu vedavad Hiina ja India mõlemad suured energiatarbijad, ent teisalt ka vähemarenenud riiklike stabiliseerivate vahenditega (tulumaks, pensionid, sotsiaaltoetused jms) - seega jääb nende majanduskasvu tempo kõikuvaks," kommenteeris Meresmaa.
Statoil Fuel & Retail Eesti AS mootorikütuste müügidirektori Meelis Miguri sõnul on kütuste hindade arengut väga keeruline ennustada. "Kui vaadata aasta tagasi, siis 2012. aastal oli mootorikütuste hinnakõikumisi päris palju, kuid aasta lõpuks jäid hinnad üldises plaanis samaks. Aasta alguses hinnad tõusid ja jõudsid kevadeks rekordtasemeteni." Mootoribensiini liiter maksis siis 1,465 ja diislikütusel 1,445. Kevadel alanud langus saavutas põhja suvel, mil bensiini liiter maksis 1,295 ja diislikütus 1,275. Sügiseks jõudsid hinnad Miguri sõnul taas kevadisele tasemele ning aasta lõpuks hinnavahed tasandusid. Diislikütuse hind jõudis aasta lõpuks aastatagusele tasemele (0,65% kasvu aasta viimaste kuude lõikes), bensiini hind lõpetas väheke kõrgemal tasemel (4% kasvu).
Sõltuvalt vastakatest signaalidest maailmamajanduse arengus on oodata nafta hinna kõikumist kuude lõikes ka 2013. aastal, mis teeb transpordiettevõtetele kulude planeerimise keerukaks.
Hetkel kuum
Autojuhtide miinimumtasu kasvab
Transpordi Ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu üldtöökokkuleppe järgi tõuseb siseriiklike vedude autojuhtide miinimumkuupalk 620 euroni ja tunnitasu 2,85 euroni.
Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees Peep Petersoni sõnul on 620-eurone kuupalk sektori absoluutne miinimum, millest vähem maksta ei tohi. "Enamus autojuhte teenib juba praegu rohkem," lisas ta.
Lepe jõustus 2013. aasta 6. jaanuaril ja selles sisalduvad töötasu ning töö- ja puhkeaja reegleid on kohustuslikud täita kogu sektorile. Palgakokkulepe kehtib kõigile autojuhtidele, kelle põhitöö on kauba vedu hoolimata sellest, kas kaubavedu on ettevõtte põhi või abitegevus, selgitas Peterson.
Uus tasu tõstab mereveo hinda.
Veeteetasu hakkab kehtima 1. juulist 2013 ja see asendab seni kehtinud tuletorni- ja navigatsioonitasu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Tarmo Ots selgitas, et veeteetasu kehtestamisega muutuvad ka senised tasu arvutuspõhimõtted. "Peamine erinevus on, et soodustusi hakatakse tegema korduvkülastavatele laevadele, mis peale teatud arvu külastusi vabastatakse veeteetasu maksmisest. Samuti kehtestatakse soodustasud kruiisilaevadele ja Eestisse remonti saabuvatele laevadele," lisas ta.
Ots põhjendas veeteetasuga kaasnevat hinnatõusu sellega, et praegused tuletorni- ja navigatsioonitasude määrad kehtivad 2004. aastast ja on ülimadalad ega kata enam riigi ohutuks navigatsiooniks vajalikke kulusid.
Saarele saab kallimalt
Tiheneb mandri ja suuremate saarte vaheline parvlaevaühendus võrreldes tänavusega ligi 900 reisi võrra, mis vähendab oluliselt ootejärjekordi sadamates, samas hinnad pisut tõusevad.
Veomahu suurenemisega kallinevad alates veebruarist ka piletihinnad.
Nii hakkab näiteks Kuivastu-Virtsu liinil maksma tavapilet senise 2,24 euro asemel 2,60 ja sooduspilet 1,12 asemel 1,30 eurot. Sõiduauto pilet kallineb samal liinil seniselt 6,39 eurolt 7,40 euroni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele