Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Homses Äripäevas: Läti energeetikute pistiseraha seiklused Eestis
9. märtsil 2012 teeb Riia ringkonnakohus üsna kummalise otsuse – konfiskeerida Eesti Krediidipangas asuvalt kontolt 442 000 USA dollarit ja kanda see Läti riigieelarvesse.
See on rahasumma, mille uurijad on avastanud Latvenergo endisi juhte Karlis Mikelsonsi, Aigars Melkot ja teisi puudutavat pistiseasja ning rahapesuskeemi lahti harutades. Rahapesuskeemiga Lätis on seotud ka eestlastele tuntud Prantsusmaa taustaga Alstomi kontsern, Eesti Energia hetke suurim äripartner.
Latvenergo pistisejuhtum sai avalikkuse jaoks alguse 2010. aasta juunis, kui Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) arreteeris viis lõunanaabrite energiafirma tippjuhti. Neile pannakse süüks suuremahulist pistisevõtmist ja rahapesu, mida nad korraldasid aastatel 2006-2010. Süüdistuse järgi said Latvenergo juhid kokku 8,1 miljoni euro ulatuses pistist, vastutasuks hoolitsesid, et lätlaste energiafirma hanked võidaks „õiged” ettevõtted. Eelmisel nädalal teatas Läti prokuratuur, et esitab süüdistuse 15le skeemitajale. Kahele skeemi osalisele esitati süüdistus juba mullu septembris. Pistise maksmisega jäid sama skeemi osalisena Lätis vahele Alstom tütarfirmad Rootsis ja Šveitsis.
Eestlastele on Alstomi kontsern viimasest ajast tuttav eelkõige Eesti Energia tellimusel Auvere elektrijaamale uue põlevkiviploki ehitajana, mille maksumus on 559 miljonit eurot.
Ootamatu on lugeda Läti kohtuotsusest Eesti pangakontol oleva raha konfiskeerimisest ja selle seostest pistise ning rahapesuga. Latvenergo pistisesüsteemi pusletükke kokku lappides tuleb välja, et Eestil on lätlaste rahapesus märkimisväärne roll, mille uurimisel on abiks olnud ka siinne prokuratuur.
Homne Äripäev ajab taga Läti rahapesijate räpakaid jälgi Eestis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
2
4
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele