3. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näiteks kaebas Kuldar Helend kohtusse OÜ Lepsi, kellelt ta üüris äriruume. Helend nõudis hagis, et firma hüvitaks ruumide parendamiseks tehtud kulutused. Kuna ruumid, mis ta kätte sai, olid kasutuskõlbmatud, pidi Helend tegema parendusi ning ta sai ruume kasutama hakata neli kuud pärast nende kättesaamist. Hagiavalduse kohaselt olid pooled kokku leppinud, et Helend teeb omal kulul ruumides remondi, vajalikud parendused ja muudatused. Ta leidis, et Lepsi on kohustatud võlaõigusseaduse alusel hüvitama üüritava pinna remondi ja parenduste maksumuse.

Lepsi hinnangul ei ole Helend tõendanud, et ta on üürisuhte kehtivuse ajal esitanud kostjale ettepaneku ruume parendada ning et pooled on kokku leppinud parenduste hinnas ja hilisemas hüvitamises. Seega puudub Helendil alus nõuda kulutuste hüvitamist, sest ta ei teinud firmale avaldusi ega taotlusi üürisuhte kehtivuse ajal üüripinna seisukorra, kütteprobleemide ja üürihinna alandamise kohta.

Pärnu Maakohtu otsuse põhjenduste järgi suurenes üüritud ruumi väärtus oluliselt pärast seda kui Helend ehitas sinna kanalisatsiooni, veevärgi ja tualettruumi. Need ehitustööd olid hädavajalikud parendused, sest ilma ei oleks olnud Helendi töötajatel võimalik töötada üüritud ruumis. Muud remondi- ja koristustööd ei suurendanud oluliselt äriruumi väärtust, vaid tegid selle üürniku jaoks hubasemaks. Kuna parendused tehti OÜ Lepsi esindaja nõusolekul ja teadmisel, tuli ettevõttelt nende eest välja mõista hüvitis.

Allikas: riigikohtu lahend 3-2-1-21-08

Autor: Haldusuudised.ee