Soomes testitakse Eesti ehitajate teadmatust

Maunula sõnul jäävad eestlastel Soome ettevõtetega võlaküsimused sageli lahendamata, sest juriidilist keelt mittetundvale inimesele või ettevõttele on välismaaga asjaajamine ületamatu müür. "Tuleb tunda seadusi ning keelt," räägib Maunula. "Olen ise Soome seadustega, võlaõigusseadusega kursis ja sellega tegelenud ning see pole mulle takistus. Minu praktikas on huvitav see, et Soomes on hakatud üha rohkem aktsepteerima ka Eesti kohtuotsuseid. Seda asjaolu väga paljud ei tea."

Krediidiinfole silm peale

Maunula sõnul toetavad vaidluste lahendusi Euroopa Liidu direktiivid, mis kehtivad kogu liidus ning kohtutäiturid võivad liikuda mõlemal suunal igal ajal. "Ainuke võimalus maksmise vältimiseks oleks kolida Venemaale või mujale Euroopa Liidust välja," muigab Maunula. Tema sõnul tuleb kindlasti jälgida Soome krediidiinfot, et saada tausta ettevõtte kohta, kellega koostööd tehakse. "Ent Soome krediidiinfo on erinevalt Eesti omast tasuline, mis võib oma korda olla takistuseks väiksematele ettevõtetele, kes lähevad Soome alltöövõttu tegema," selgitab Maunula, kuid ergutab siiski Eesti ettevõtjaid seda investeeringut tegema, et maandada riske.

Ehitussektoris on Maunula hinnangul põhiprobleemiks lepingute puudumine. Kuid ka see ei takista võla sisse nõudmist: kui on olemas tunnilehed, töö vastuvõtuaktid, saab võlanõude sisse anda. "Pean väga oluliseks märkida, et lepingud on esmatähtsad ning neid tuleb nõuda," märgib Maunula. "Kui aga ühtegi neist dokumentidest olemas ei ole, pole ka lootust töö eest võlgu jäädud raha nõuda."

Testivad partnerit

Maunula sõnul testivad Soome ettevõtted tihti eestlasi. "Lastakse töö ära teha, aga selle eest ei maksta - jäädakse ootele, mis juhtuma hakkab. Kui teine pool on seadustega kursis, siis makstakse pikema jututa arve ka ära," kirjeldab ta. "Soomes ei taha ettevõtted kohtuga tegemist teha ning probleeme püütakse lahendada kohtuta. Lihtsam on raha ära maksta, kui mainele plekk külge saada," selgitab Maunula. Tihti mängitaksegi piiril, et kui Eesti ettevõte kohtusse ei pöördu, siis tööde eest ei makstagi.

Võlgade puhul lõpevad vaidlused Soome kohtus enamasti esimeses astmes. Tema praktika jooksul ei ole otsuseid edasi kaevatud.

Maunula sõnul esineb enim probleeme alltöövõtufirmadega, mitte peatöövõtjatega. Peatöövõtjad on lepingutes ranged ja kokkuleppeid ka järgitakse. "Ehitusseadustega ei tohiks eestlastel Soomes probleeme olla, sest seadusandlus on pea sama ning olemas on ka tõlge. Ka ehitustüüplepingute puhul," õpetab Maunula ja lisab, et need on kergesti leitavad ka Internetis. "Lepinguid tasub sõlmida Soome tüüplepingute järgi, mis on tasakaalus ja õiglasemad kui Eesti omad."