Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soomes testitakse Eesti ehitajate teadmatust
Ehitussektori võlanõuetest on palju räägitud Eesti kontekstis, kuid saamata tasu võib tulla teemaks ka Soomes alltöövõttu tegeval Eesti firmal.
Sellise murega on olnud silmitsi mõnigi Soome suundunud Eesti ehitusettevõtja.
Et tegemist on välisriigiga, on raha kättesaamisel sageli probleemiks võõrad seadused ja nende mittetundmine. Samuti võib takistuseks olla keelebarjäär.
Eestis elav soomlane, võlgade sissenõudmisega tegeleva OÜ Mauren juhataja Seppo Maunula ütleb oma kogemusele toetudes, et eestlased pöörduvad Soome õiguskaitse poole harva ning sageli kirjutatakse saamata tulu kahjumisse. Informatsioon selle kohta, palju selliseid ettevõtteid on, Maunulal puudub, sest puudub vastav statistika. Kuid probleem on kasvav, ütleb ta.
Maunula sõnul jäävad eestlastel Soome ettevõtetega võlaküsimused sageli lahendamata, sest juriidilist keelt mittetundvale inimesele või ettevõttele on välismaaga asjaajamine ületamatu müür. "Tuleb tunda seadusi ning keelt," räägib Maunula. "Olen ise Soome seadustega, võlaõigusseadusega kursis ja sellega tegelenud ning see pole mulle takistus. Minu praktikas on huvitav see, et Soomes on hakatud üha rohkem aktsepteerima ka Eesti kohtuotsuseid. Seda asjaolu väga paljud ei tea."
Krediidiinfole silm peale
Maunula sõnul toetavad vaidluste lahendusi Euroopa Liidu direktiivid, mis kehtivad kogu liidus ning kohtutäiturid võivad liikuda mõlemal suunal igal ajal. "Ainuke võimalus maksmise vältimiseks oleks kolida Venemaale või mujale Euroopa Liidust välja," muigab Maunula. Tema sõnul tuleb kindlasti jälgida Soome krediidiinfot, et saada tausta ettevõtte kohta, kellega koostööd tehakse. "Ent Soome krediidiinfo on erinevalt Eesti omast tasuline, mis võib oma korda olla takistuseks väiksematele ettevõtetele, kes lähevad Soome alltöövõttu tegema," selgitab Maunula, kuid ergutab siiski Eesti ettevõtjaid seda investeeringut tegema, et maandada riske.
Ehitussektoris on Maunula hinnangul põhiprobleemiks lepingute puudumine. Kuid ka see ei takista võla sisse nõudmist: kui on olemas tunnilehed, töö vastuvõtuaktid, saab võlanõude sisse anda. "Pean väga oluliseks märkida, et lepingud on esmatähtsad ning neid tuleb nõuda," märgib Maunula. "Kui aga ühtegi neist dokumentidest olemas ei ole, pole ka lootust töö eest võlgu jäädud raha nõuda."
Testivad partnerit
Maunula sõnul testivad Soome ettevõtted tihti eestlasi. "Lastakse töö ära teha, aga selle eest ei maksta - jäädakse ootele, mis juhtuma hakkab. Kui teine pool on seadustega kursis, siis makstakse pikema jututa arve ka ära," kirjeldab ta. "Soomes ei taha ettevõtted kohtuga tegemist teha ning probleeme püütakse lahendada kohtuta. Lihtsam on raha ära maksta, kui mainele plekk külge saada," selgitab Maunula. Tihti mängitaksegi piiril, et kui Eesti ettevõte kohtusse ei pöördu, siis tööde eest ei makstagi.
Võlgade puhul lõpevad vaidlused Soome kohtus enamasti esimeses astmes. Tema praktika jooksul ei ole otsuseid edasi kaevatud.
Maunula sõnul esineb enim probleeme alltöövõtufirmadega, mitte peatöövõtjatega. Peatöövõtjad on lepingutes ranged ja kokkuleppeid ka järgitakse. "Ehitusseadustega ei tohiks eestlastel Soomes probleeme olla, sest seadusandlus on pea sama ning olemas on ka tõlge. Ka ehitustüüplepingute puhul," õpetab Maunula ja lisab, et need on kergesti leitavad ka Internetis. "Lepinguid tasub sõlmida Soome tüüplepingute järgi, mis on tasakaalus ja õiglasemad kui Eesti omad."
Hetkel kuum
Eesti ettevõtetel eelis
Paljudel Eesti ja teiste riikide ehitusettevõtjatel on jäänud mulje, et Soome teeb kõik selleks, et kaitsta oma turgu ning teha sisenemine sinna keeruliseks. "Igal asjal on siiski kaks poolt," ütleb Maunula. "Eestlastel on endiselt väga palju eeliseid, miks minna Soome ehitama. Üks on pööratud käibemaks. Ehitusmaterjalid on Eestis selgelt odavamad ning siit tulevad juba väga suured hinnavahed. Tuleb ennast lihtsalt asjaga täpsemalt kurssi viia."
Maunula sõnul on teine pluss tööjõukulu, mis on Eesti ettevõtete puhul selgelt madalam, võrrelduna Soome ettevõtetega. " Siiski tuleb silmas pidada, et Soomes kehtivad sektoriti kollektiivlepingud ja seonduvad miinimumnõuded. Alla kollektiivlepingutes määratud miinimumtöötasu ei aktsepteerita. Seda jälgitakse hoolega. Kui selle vastu ei eksita, siis probleeme ei teki." Soomes ehitustöölistele kohalduv kollektiivleping näeb ette miinimumtasu - töötajaile vastavalt kvalifikatsioonile 10,3 ja 11,36 eurot tunnis.
Üldiselt peab Maunula Soomes äri ajamist lihtsaks, sest seadusandlus on lihtsalt mõistetav ning kui vaevutakse end kurssi viima, siis peab lausa rumal olema, kui hakkama ei saa.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
2
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
5
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele