Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuhu kadusid miljonid? Pertelson: ei tea, ei mäleta
Spordiklubi pankrotistumises end süüdi mitte tunnistanud Indrek Pertelson ei mäletanud või ei osanud selgitada mitmeid spordiklubi makstud arveid või lepingulisi kokkuleppeid.
Selline pilt avaneb ühest Haabersti Perespordikeskuse (hiljem Arigato spordiklubi) audiitori ja võlgniku endiste juhtorganite liikmete osavõtul 2009. aasta jaanuaris toimunud koosoleku protokollist, millele Delfi viitab.
Protokollist selgub, et spordiklubi maksis kinni Pertelsoni ja tema pere 20 000 kroonini küündinud toiduarveid, käivitatava spordiklubi sekretär teenis 20 000 ja tavatreener 35 000 krooni, spordiklubi arved ning mitmed kuludokumendid olid puudulikult vormistatud.
Koosolekul osalesid lisaks Indrek Pertelsonile ka Margus Dintšenko, pankrotihaldur Terje Eipre ning aktsionäri Eesti Talleks esindajana endine nõukogu liige Peeter Värnik.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab ASi Haabersti Perespordikeskus juhatuse eksliikmeid Pertelsoni ja Dintšenkot pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmises, raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises ja aktsionäride üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmises ning Pertelsoni veel ka ärikeelu rikkumises.
Harju maakohtus eile alanud kohtuprotsessil ei tunnistanud kunagine tuntud judoka Indrek Pertelson end kuritegudes süüdi. Kohtuistung jätkub täna.
Haabersti Perespordikeskus pankrotistus 2008. aastal. Ettevõte alustas tegevust 2005. aasta sügisel. 2008. aasta I poolaastal teenis firma ligi 16 mln krooni kahjumit, mida võinuks vältida, kui ettevõtte juhid oleksid õigel ajal pankrotiavalduse esitanud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
4
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
6
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele