22. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe kommenteerib tänaseid statistikaameti palgakasvu numbreid:

Aastaga suurenesid palgad 5,9 protsenti, mis on veidi rohkem kui kolmandas kvartalis (5,7 protsenti) ja teises kvartalis (5 protsenti). Aasta jooksul oli seega üsnagi stabiilne palgakasv, kergelt paraneva tendentsiga aasta lõpu poole.

Reaalpalga poolest paranes tarbijate positsioon aasta jooksul veidi enamgi – kui 2012. aasta teises kvartalis kasvas reaalne palk vaid 1 protsent aastatagusega võrreldes, siis viimases kvartalis kiirenes see 2,4 protsendini. Kuigi edasiminekut ju on, on see üldises kontekstis siiski üsna tagasihoidlik reaalse ostujõu kasv.

Reaalpalga kasv paranes sedavõrd, kuivõrd inflatsioonimäär väiksemaks vajus. Kuna 2013. aasta alguses on inflatsioonisurve veelgi alanemas, on reaalseks palgatõusuks väljavaated selleks aastaks veelgi paranenud. Seda enam, et ka nominaalse palga kasvu osas väljavaated on pigem paranenud.

2013. aastaks ootame palgakasvu veidike kiirenemist võrreldes eelneva aastaga, seda nii avalikus sektoris väljakuulutatud laiaskaalalise palgatõusu tõttu kui ka erasektoris jätkuva kriisijärgse kohandumisprotsessi tõttu.

Juba neljanda kvartali palgakasvu struktuuri juures on märgata selle protsessi toimumist. Palgakasv on muutunud sektoriti laiemaks. Kui kolmandas kvartalis ei olnud kasv sektoriti sugugi ühtlane, siis neljandas oli see juba palju ühtlasem. Polnud ka ühtki sektorit, kus palk oleks langenud, mida varasemates kvartalites ikka ette tuli. 

Ja just kriisijärgse kohandumisprotsessi tõttu saab see praegu toimuv ja eelmise aasta palgakasv tootlikkuse kasvust suurem olla, olles vastus varasemalt toimunud tootlikkuse kasvule. Liiga kaua selline jõuvahekord kesta ei saa, aga juba on märke ka selle paranemisest. 

Autor: Haldusuudised.ee