Autor: Sulev Senkel • 8. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Erinevalt üldlevinud arusaamale ei ole kinnisvarabürood selliste arengutega üldse rahul ja parem oleks, kui selliseid sõnumeid üldse välja ütlema ei peakski," kommenteeris Sooman. "Aga kui Tallinnas on kolme aastaga vähenenud müügis olevate korterite pakkumiste arv peaaegu kaks korda ning samal ajal tehingute arv on kerkinud ka peaaegu kaks korda, siis viitab see selgelt defitsiidiriskile.“

Kinnisvara "laojääk" maksimaalselt kuni 9 kuuks„Eelmise aasta detsembris tehti Tallinnas 615 korteriomandi ostu-müügitehingut, sügiskuudel rohkemgi, kokku on praegu Tallinnas pakkumises 5500 korterit. Sisuliselt on jääki vaid 8-9 kuuks ja uusi pakkumisi turule samas mahus juurde ei tule,“ ütles ta.

Tehingute arv püsib endisel tasemel„Samas usume, et korterite tehingute arv märkimisväärselt ei kasva, sest paljudel ei hakka hammas lihtsalt praegusele hinnatasemele peale. Siiski jääb nõudlus piisavaks, et hindu edasi ülespoole upitada,“ rääkis Sooman. „Tegelikult on see mull --  Tallinna elanikkond ei ole vahepeal rikkaks saanud,“ nentis ta. „Meil on veel liiga värskelt meeles, mida eelmine kiire hinnatõus kaasa tõi. Pangad peaksid tegema kõik endast sõltuva, et uuele hinnarallile piir panna.“