Mullu saadi 585 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuuritoetust

Perioodil 2007–2013 välja makstud 2,6 miljardist eurost moodustab eelmise aasta väljamaksete kogumaht 22 protsenti ehk 585 miljonit eurot. Kõige rohkem said toetust transport 152 miljonit ja veemajanduse taristu  arendamine 129 miljonit eurot. Vee- ja kanalisatsiooniprojektide abil lahendati  aastakümneid Viimsi valla elanikke  häirinud veekvaliteedi probleem, Maardus ehitati välja uued reovee- ja joogiveetorustikud ning ligi 7000 elanikku said võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga.

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna juhataja Kerstin Liiva ütles, et projektid edenevad planeeritult. "Näiteks on mahukate taristuprojektide ettevalmistamine lõppenud ja asendunud ehitustöödega. Lõpetatud on 12734 ja töös 3138 projekti, sealhulgas teede, veevärgi ja haiglate ehitused," sõnas Liiva. 

Investeeringuid jagus igasse Eesti maakonda, kõige rohkem toetust said suured Harjumaa taristuprojektid. Enim kohustusi elaniku kohta võeti Tartu maakonnas – 2230 eurot elaniku kohta, järgnesid 2223 euroga Järva maakond ja 1992 euroga Saare maakond.  Kõige enam väljamakseid elaniku kohta tehti Järva maakonnas 1778 eurot, järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakond. Siia ei ole arvestatud üleriigilisi või maakondadevahelisi projekte, mille rahaline maht on ligikaudu miljard eurot.

Perioodil 2007–2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 3,4 miljardi eurot, millest on projektidega kaetud 96 ja välja makstud 76 protsenti. Perioodi struktuuritoetust on võimalik kasutada 2015. aasta lõpuni.

Aastail 2014-2020 on Eestil struktuuritoetust samas mahus, investeeritakse eelkõige hariduse, tööhõive ja majanduse, aga ka keskkonna, energeetika, transpordi ning infotehnoloogia arendamiseks.

Rohkem infot on  välisvahendite kasutamise kohta asub rahandusministeeriumi kodulehel.