Jaanuaris oli kinnisvaraportaalis KV.EE ligi 1300 Ida-Virumaa kinnisvarakuulutust. Tehingud Ida-Virumaal toimuvad aeglaselt ja elamispindade hinnakäärid on suured. Kohtla-Järvel on keskmine korteri hind alla 5000 euro.
Kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon ütles, et portaalis langeb Eesti suuremate linnade korterite müügikuulutuste arv aga Ida-Virumaa korterite kuulutuste maht on kasvanud aastaga ligi 30%. „See näitab, et tehingud ei toimu piisavalt kiiresti,” sõnas Teslon.
Ida-Virumaal on jaanuari lõpus portaalis KV.EE omanike avaldatud 45 ja maaklerite avaldatud 1296 korteri müügikuulutust. Kõige enam on müügis kortereid Kohtla-Järvel (551), edasi on Narva (249), Jõhvi vald (162) ja Sillamäe linn (142). Kõige kiiremini on kasvanud Narva müügikorterite arv, aastaga üle 60%.
“Populaarsete objektide puhul on raske öelda, kui kiiresti need müügiks läheksid. Seda põhjusel, et madala hinnaga Ida-Virumaa kinnisvaraturg on äärmiselt ebalikviidne, eriti väljaspool Narvat,” ütles Kinnisvarakooli OÜ analüütik Tõnu Toompark.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toompark sõnas, et elamispindade turu hinnakäärid on Ida-Virumaal väga suured. „Äärmus on Kohtla-Järve, kus keskmise korteritehingu koguväärtus on 5000 eurot. Keskmine väärtus võib olla petlik, sest kaubeldava kinnisvara kvaliteet on väga erinev ulatudes "pommiaukudest" hästiviimistletud ja värske remondiga korteriteni,” selgitas Toompark.
Kinnisvaratehingute arv oli Ida-Virumaal 2013. aasta viimasel kvartalil 673, kasv võrreldes 2012. aasta sama ajaga oli 21%. Kinnisvaratehingute käive oli IV kvartalis 7,81 miljonit eurot. Sellest suurema osa, 3,79 miljonit, andsid Narva tehingud. Keskmine tehinguhind oli Kohtla-Järvel 4980, Jõhvi vallas 13611 ja Narvas 20378 eurot.
“Narva korteritehingu keskmine väärtus ei ole küll Tallinna jaTartuga võrreldav, kuid ometi on tegemist Eesti suuruselt kolmanda linnaga, kus kinnisvarahinnad paistavad väga madalad,” ütles Toompark.
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.