Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohta-Järvel korteri hind alla 5000 euro
Kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon ütles, et portaalis langeb Eesti suuremate linnade korterite müügikuulutuste arv aga Ida-Virumaa korterite kuulutuste maht on kasvanud aastaga ligi 30%. „See näitab, et tehingud ei toimu piisavalt kiiresti,” sõnas Teslon.
Ida-Virumaal on jaanuari lõpus portaalis KV.EE omanike avaldatud 45 ja maaklerite avaldatud 1296 korteri müügikuulutust. Kõige enam on müügis kortereid Kohtla-Järvel (551), edasi on Narva (249), Jõhvi vald (162) ja Sillamäe linn (142). Kõige kiiremini on kasvanud Narva müügikorterite arv, aastaga üle 60%.
“Populaarsete objektide puhul on raske öelda, kui kiiresti need müügiks läheksid. Seda põhjusel, et madala hinnaga Ida-Virumaa kinnisvaraturg on äärmiselt ebalikviidne, eriti väljaspool Narvat,” ütles Kinnisvarakooli OÜ analüütik Tõnu Toompark.
Toompark sõnas, et elamispindade turu hinnakäärid on Ida-Virumaal väga suured. „Äärmus on Kohtla-Järve, kus keskmise korteritehingu koguväärtus on 5000 eurot. Keskmine väärtus võib olla petlik, sest kaubeldava kinnisvara kvaliteet on väga erinev ulatudes "pommiaukudest" hästiviimistletud ja värske remondiga korteriteni,” selgitas Toompark.
Kinnisvaratehingute arv oli Ida-Virumaal 2013. aasta viimasel kvartalil 673, kasv võrreldes 2012. aasta sama ajaga oli 21%. Kinnisvaratehingute käive oli IV kvartalis 7,81 miljonit eurot. Sellest suurema osa, 3,79 miljonit, andsid Narva tehingud. Keskmine tehinguhind oli Kohtla-Järvel 4980, Jõhvi vallas 13611 ja Narvas 20378 eurot.
“Narva korteritehingu keskmine väärtus ei ole küll Tallinna jaTartuga võrreldav, kuid ometi on tegemist Eesti suuruselt kolmanda linnaga, kus kinnisvarahinnad paistavad väga madalad,” ütles Toompark.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Viimased uudised
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele