Majandus- ja küberkuritegevust hakkab uurima majanduskuritegude büroo

Kui seni on muude kuritegude kõrval majanduskuritegusid menetlenud prefektuuride majanduskuritegude talitused, siis käesoleva aasta veebruaris Keskkriminaalpolitsei koosseisu loodud majanduskuritegude büroo alustab tööd hiljemalt maikuuks.

Majanduskuritegudele spetsialiseerunud büroo ülesandeks on soodus- ja investeerimiskelmuste, rahapesu, ulatuslike omastamiste, kindlustus- ja arvutikelmuste, maksevahendi väärkasutamise (näiteks valeraha) ning muude keerukate ja eriteadmisi vajavate majandustegevusega seotud kuritegude menetlemine.

Ministrid leidsid, et lisaks majanduskuritegude tõkestamisele tuleb tegeleda ka küberkuritegevuse avastamise ja menetlemise tõhustamisega. „Küberkuritegude avastamiseks ja tõendamiseks on vaja rohkem eriteadmistega ametnikke nii uurimisasutustesse kui prokuratuuri,“ sõnas siseminister. „Küberkuritegevusega kaasnev ja iga aastaga suurenev kahju mõjutab otseselt ka reaalset elukeskkonda, sest küberkuritegevusega rahastatakse ja toetatakse teisi kuriteoliike, näiteks relvade ja narkootikumide vahendamist,“ selgitas minister Vaher.

Siseminister tõdes, et kuritegude tõkestamisel saavutatakse häid tulemusi vaid valitsusasutuste koostöös ning kuritegevusevastased prioriteedid tuleb nii Siseministeeriumil kui Justiitsministeeriumil seada ühiselt.

Ka justiitsminister Hanno Pevkur märkis küberkuritegevusest rääkides, et kurjategijad kolivad üha enam kübermaailma. "Arvestades arvutivõrkude abil toime pandud kuritegude keerukust ja tõendamise raskust, seisab riigi ees tõsine väljakutse, sest lisaks reaalsele uurimisvõimekuse suurendamisele on samavõrd oluline õiguskorra kaasajastamine. Näiteks vajab kiiret lahendamist digitõendi küsimus," täpsustas justiitsminister Pevkur.

2013. aastal registreeriti 701 majanduskuritegu, mis on aasta varasemast 12% vähem. Küberkuritegusid registreeriti mullu 532, 2012. aastal oli neid 511.

Riigi kuritegevusvastased prioriteedid lepiti esmakordselt kokku 2004. aastal Vabariigi Valitsuses, hiljem on neid vajadusel täiendatud. Viimati eelmise aasta märtsis sise- ja justiitsministri poolt uuendatud prioriteedid on alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus (eelkõige seksuaalkuritegevus), perevägivald, organiseeritud ja raske peitkuritegevus, eelkõige korruptsioon, narkokuritegevus, suure kahjuga majanduskuritegevus ja inimkaubandus.