Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Avalike teenuste haldamiseks loodi süsteem
Ministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozovi sõnul on avalike teenuste tase Eestis ebaühtlane ning seetõttu töötati välja metoodika, mis aitab meil saada parema pildi kõigist Eestis pakutavatest avalikest teenustest. „Kui teame täpselt, mis üks või teine teenus Eestis maksumaksjale maksab, kui rahul kasutajad sellega on ja kui läbipaistev see teenus kõrvaltvaatajale tundub, siis oskame ka paremini neid teenuseid arendada või vajadusel ka välja vahetada,“ ütles Rozov. „Tahame saada ülevaate kõigist Eesti avalikest teenustest.“
Ühtne portfelli haldamine annab asutustele paremad teadmised sellest, kuidas oma pakutavate teenustega edasi minna, kas need peaks olemasoleval kujul säilitama, asendama, lihtsustama, korrastama, uuendama või hoopiski sulgema. Ühtses portfellis on võimalik saada ülevaade kõigist Eesti avalike teenuste tugevustest ja nõrkustest, kokku ligi 60 erineva indikaatori põhjal.
Esmajärjekorras antakse mudel kõigile asutustele kasutamiseks ning tagasiside põhjal tehakse metoodikas vajadusel ka muudatusi. „Arvestades tehnoloogia kiiret arengut, pole tegemist kindlasti lõplikult valmis mudeliga, vaid see areneb pidevalt,“ ütles Rozov. Kohustuslikus korras ühtegi asutust oma teenuseid hindama ei sunnita, kuid metoodika saab kohustuslikuks neile, kes soovivad tulevikus oma elektroonilisi teenuseid arendada.
Uuringu algatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning viidi läbi Riigikantselei tarkade otsuste fondi toel, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Uuringu juhtrühma kuulusid lisaks Riigi Infosüsteemi Amet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Uuringu viis läbi AS PricewaterhouseCoopers Advisors.
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
3
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
4
Nordeconi investor eelistab Merkot
6
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Viimased uudised
Tehisaru investeeringutel on majanduskasvule üha tugevam mõju
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
Nordeconi investor eelistab Merkot
Konverentsid
Hetkel kuum
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele