Autor: Juuli Laanemets • 25. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozovi sõnul on avalike teenuste tase Eestis ebaühtlane ning seetõttu töötati välja metoodika, mis aitab meil saada parema pildi kõigist Eestis pakutavatest avalikest teenustest. „Kui teame täpselt, mis üks või teine teenus Eestis maksumaksjale maksab, kui rahul kasutajad sellega on ja kui läbipaistev see teenus kõrvaltvaatajale tundub, siis oskame ka paremini neid teenuseid arendada või vajadusel ka välja vahetada,“ ütles Rozov. „Tahame saada ülevaate kõigist Eesti avalikest teenustest.“

Ühtne portfelli haldamine annab asutustele paremad teadmised sellest, kuidas oma pakutavate teenustega edasi minna, kas need peaks olemasoleval kujul säilitama, asendama, lihtsustama, korrastama, uuendama või hoopiski sulgema. Ühtses portfellis on võimalik saada ülevaade kõigist Eesti avalike teenuste tugevustest ja nõrkustest, kokku ligi 60 erineva indikaatori põhjal.

Esmajärjekorras antakse mudel kõigile asutustele kasutamiseks ning tagasiside põhjal tehakse metoodikas vajadusel ka muudatusi. „Arvestades tehnoloogia kiiret arengut, pole tegemist kindlasti lõplikult valmis mudeliga, vaid see areneb pidevalt,“ ütles Rozov. Kohustuslikus korras ühtegi asutust oma teenuseid hindama ei sunnita, kuid metoodika saab kohustuslikuks neile, kes soovivad tulevikus oma elektroonilisi teenuseid arendada.

Uuringu algatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning viidi läbi Riigikantselei tarkade otsuste fondi toel, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Uuringu juhtrühma kuulusid lisaks Riigi Infosüsteemi Amet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Uuringu viis läbi AS PricewaterhouseCoopers Advisors.