Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EKLFi konkurss otsib „kinnisvaratähti“
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutab taas välja kinnisvarateemasid käsitlevate kõrgkoolide lõputööde konkursi. Preemiad jagunevad nii, et „Särav kinnisvaratäht“ saab 500 eurot ja „Tõusev kinnisvaratäht“ 300 eurot.
EKFLi preemia annab võimaluse juhtida tähelepanu kinnisvara majandussektorile ning erialaliidu toetus uute ideedele ja rakendustele.
Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima magistritöö autorile ja preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö autorile.
Konkursile saab esitada kinnisvarateemalise (kinnisvaraarenduse, -vahenduse, -turunduse, -juriidika jms) magistritöö, bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö. Hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Preemiate nominendid tuleb Tallinna Tehnikaülikoolil, Eesti Maaülikoolil, Tallinna Ülikoolil, Estonian Business Schoolil ja Tartu Ülikoolil esitada EKFLi juhatusele hiljemalt 30.juuniks. Iga kõrgkool saab esitada kuni 3 tööd, mis peavad olema kaitstud hindele A või B mitte varem kui aasta enne konkursile esitamist. Lisatud peab olema juhendaja soovitus.
Preemia suuruseks 2014.aastal on parima magistritöö autorile 500 eurot ja parima bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö autorile 300 eurot. Preemia antakse üle EKFLi sügisseminaril, kus üliõpilasel on võimalus esineda oma lõputööd tutvustava ettekandega.
EKFL on soovitanud oma liikmetel ja Liidu partneritel esitada endapoolseid eripreemiaid ja äramärkimisi.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (asutatud 1994.a.) on kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.