Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liikluskahju vormista kirjalikult
Kolme kuu jooksul on ERGO kindlustuse poolt registreeritud kahjudest 2983 sõiduki-, 1313 isiku- ja 760 varakahjud. Viimase aja trend on, et liiklusõnnetuse korral jäetakse sündmuskohal kirjaliku asjaolude vormistamine tegemata, võimaldades sellega hiljem osapooltel suulisest kokkuleppest taganeda.
ERGO kahjukindlustuse osakonna juhataja Caterina Lepvaltsi sõnul on viimasel ajal sagenenud juhtumid, kus osapooled jätavad liiklusõnnetuse kohapeal kirjalikult vormistamata. "Liiklusõnnetuse asjaolude kirjalik vormistamine kohapeal aitab vältida hilisemaid segadusi kahjude hüvitamisel. Ainult nii saab kindel olla, et üks pool suulisest kokkuleppest ei tagane," rõhutas ta.
Liikluskindlustuse suurimad kahjujuhtumid ulatusid üle 50 000 euro ja olid seotud veokitega.
Lepavalts ütles, et suurimad kahjud olid seotud kodudega. " Reeglina aitab küttesüsteemide õigeaegne hooldus ja tähelepanelik kütmine tuleõnnetusi vältida aga veebruaris hävitas korstnast väljunud leek Raplamaal 400-ruutmeetrise eramu, tekitades 370 000 eurot kahju," selgitas Lepvalts. Väga kulukaks osutus tema sõnul ka Tallinna vanalinna luksuskorteris toimunud veeavarii, mis tekitas lausa 150 000 eurose kahju.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lepvalts tõi eraldi esile suusamäel juhtunud trauma, kus koos eritranspordi korraldamisega oli kahju suurus 55 000 eurot. "Tihti muudavad õnnetusjuhtumid kulukaks just kaudsed kulud nagu antud juhul transport või koduste avariide puhul naabritele tekitatud kahjud," selgitas ta. "Viimasel juhul päästab koduomaniku vastutuskindlustus, mis korvab ka naabritele tekitatud kahju."
I kvartalis hüvitati 5,5 miljoni euro eest kahjukindlustuse- ning 660 000 euro eest elukindlustuse kahjusid. Kokku registreeriti 5056 kahjujuhtumit.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.