Utlitas investeerib üle 100 miljoni euro soojamajandusse

Eesti energeetikakontserni Utilitas kuuluvad Tallinna Küte ja Eraküte investeerivad aastatel 2014-2016 soojustrasside rekonstrueerimisse ligi 46 miljonit eurot. Samal ajal suurendavad kontserni ettevõtted kohaliku taastuvkütuse osakaalu soojatootmises ning laiendavad soojuse ja elektri koostootmist, teatas Utilitas.

„Trasside uuendamine on lähema kolme aasta suurprojekt, näiteks rekonstrueerib Tallinna Küte järgmise aasta lõpuks suurima, 1,2-meetrise läbimõõduga magistraaltorustiku. Investeeringutega suureneb tarnekindlus ja vähenevad märgatavalt soojuskaod, näiteks üheksakilomeetrisel Iru-Laagna trassil vähenevad kaod ligi viis korda ehk ligi 30 000 MWh aastas. Eelnevalt analüüsisime koos Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega põhjalikult küttevõrgu hetkeseisu ning selgitasime välja probleemsed kohad,“ ütles AS Tallinna Küte ja AS Eraküte juhatuse esimees Priidu Nõmm.

Ühtlasi asendab Tallinna Küte soojusarvestid 2016. aastaks kaugloetavatega, mis muudab teenuse tarbijale mugavamaks.

„Utilitase strateegia näeb ette soojuse ja elektri koostootmise mahtude suurendamist. Koostootmine on efektiivne, kuna sama koguse soojuse ja elektri tootmiseks eraldi jaamades kulub 40 protsenti rohkem kütust. Lisaks on koostootmine kooskõlas Eesti riiklike eesmärkidega, sest 2020. aastal peab 20 protsenti Eestis tarbitavast elektrist olema toodetud koostootmisrežiimis, samas kui 2012. aastal oli see näitaja vaid 16,7 protsenti,“ selgitas OÜ Utilitas juhatuse esimees Priit Koit.

Koidu sõnul on Utilitas jõudnud kokkuleppele AuraGeni projekti omandamises Altius Energialt ning koostootmisjaama rajamise lõpuleviimises. „2016. aastal Väos valmiva jaama maksumus on ligi 65 miljonit eurot, mida finantseeritakse omavahenditest ja Swedbanki ning SEB laenusündikaadi abil.“

Eesti puiduhaket ja turvast kasutama hakkava jaama soojuslik võimsus on 76,5 MW ja elektriline võimsus 20 MW. Aastane müügimaht on ligi 350 GW ehk 19 protsenti Tallinna kaugküttevõrgu vajadustest ning 1,3 protsenti Eesti aastasest elektritarbimisest, mis aitab saavutada koostootmise osakaalu eesmärki.

OÜ Utilitas nõukogu esimehe Kristjan Rahu sõnul aitab kohalike kütuste osakaalu suurendamine hoida hinna stabiilsemana ning vähendab survet hinnatõusule. „Näiteks eelmisel aastal valminud biomassikatlamaja abil langes Jõgeval soojuse piirhind 26 protsenti. Tallinnas oli 2013. aastal gaasi osakaal 65 protsenti, kuid meil on eesmärk viia see 2017. aastaks alla 20 protsendi, mis tähendab, et maagaas jääb peamiselt tipukoormuste katmiseks ja reservkütuseks.“

Lisaks Rahule kuuluvad nüüd Utilitase partnerite ringi Priidu Nõmm, Priit Koit, Utilitase nõukogu liige Erich Teigamägi, Tallinna Kütte ning Erakütte juhatuse liige ja tehnikadirektor Janek Trumsi ning Tallinna Kütte ning Erakütte juhatuse liige ja haldusdirektor Aulis Meitus. „Kogemustega juhtkonnal on oluline roll investeerimisplaanide elluviimisel,“ põhjendas Rahu partnerite ringi laiendamist.

Tallinna soojusenergiast toodavad praegu 35 protsenti Tallinna Kütte katlamajad ning 25 protsenti Utilitase gruppi kuuluv Tallinna Elektrijaam; Iru Elektrijaama osakaal ulatub 23 ning Iru jäätmeploki oma 17 protsendini.