Autor: Juuli Laanemets • 9. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööinspektsioon annab teada, et kui töötaja lubatakse proovipäeval tegema tööd, täitma konkreetseid tööülesandeid, näiteks teenindama kliente kaupluse kassas või panema müügisaalis riiulitesse kaupa, on tegemist tööga, mida tehakse üksnes tasu eest. Juhul kui minnakse proovipäevale ainult vaatlema oma tulevast töökohta ning –ülesandeid ning reaalset tööd ei tehta ei ole vaja seda tasustada.

Töölepingu seaduses puudub proovipäeva mõiste kui seesugune. Töölepingu seadus sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töö eest  tuleb alati maksta tasu. Kui tööandja pakub tööd proovipäevadega, tuleks enne tööle asumist huvi tunda, kas nendel päevadel tehtud töö eest tasu makstakse.  Kui töötaja ja tööandja vahel tekib lahkarvamus proovipäevade eest  tasu maksmises, on töötajal õigus pöörduda töötasu nõudega töövaidlusorganisse.

Proovitöö on Eesti Töötukassa pakutav teenus, mis kestab ühe päeva. Proovitöö annab võimaluse pakutaval töökohal töötamine järele proovida ning tööandjale enne töölepingu sõlmimist kinnituse, et tööle soovija on sobiv. Proovitöö korraldamise eeldus on, et tööandja otsib vabale töökohale töötajat töötukassa kaudu.

Praktikas levinud nn tasuta proovipäevad võivad tunduda esialgu mõlemale poolele kasulikud, kuid tegemist võib olla tasuta tööjõu ärakasutamisele suunatud ärimudeliga.