Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas taasiseseisvumispäev annab lühendatud tööaja?
Kolmapäev, 20. august on riigipüha, mis on töötajate jaoks vaba päev, kuid eelneva tööpäeva lühendamise kohustust ei ole.
Kuigi tööpäeva lühendamist seadus ette ei näe võib tööandja rakendada töötajate suhtes alati seadusest soodsamat tingimust ning näha näiteks töökorralduse reeglites ette, et ka 20. augustile eelnev tööpäev on lühendatud.
Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõuniku Niina Siitami sõnul on eelneva tööpäeva lühendamine vabatahtlik, aga töötasu osas on kohustuslikud reeglid. „Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, kas töötatakse tavalise või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.“
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus töötaja tööle tulema), tuleb lisaks riigipühal töötamisele ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siitam lisas, et olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal töötatud tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.