Autor: Juuli Laanemets • 22. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Suur osa arendusprojekte nii tehnoloogia- kui ka mitmetes teistes sektorites on koostööprojektid, mille puhul on äärmiselt oluline kohe algusfaasis leppida kokku ühisloomingu suhtes tekkivate õiguste jaotuses ja kasutamise eesmärgis, et hilisemaid vaidlusi vältida,“ sõnas Lind.

Startup’iga alustatakse  tihti põhitöö kõrvalt ning ei ole harvad ka juhused, kus hakatakse idufirma arenedes pakkuma tööandjale konkurentsi. Lindi sõnul on seetõttu ülioluline, et füüsilisest isikust idufirma projektipartnerid arvestaksid võimalike konkurentsikeeldude ning intellektuaalse omandiga kaitstud teoste kasutamise piirangutega oma töölepingutes. „Tehnoloogiasektoris tuleb suurt tähelepanu pöörata ka andmevoogude juhtimisega seotud reeglitele - sageli ei anta endale arugi, et koostööprojekti on sisendina kaasa toodud teiste isikute ärisaladusega kaitstud informatsiooni või kogutakse ja töödeldakse isikuandmeid,“ lisas Lind.

Lindi sõnul ei ole tarvis lepinguid üle vaadata vaid füüsilisest isikust projektiosalistel, ka juriidilise isikuna ühisprojekti sisenedes on oluline meeles pidada, et töötajate ja alltöövõtjatega sõlmitud lepingutes saaks intellektuaalse omandi küsimused lahendatud juba enne ühisprojektis töö alustamist. „Kuna startup’ide puhul on sage koostöö teiste riikide partneritega, ei tee halba kontrollida üle, missuguse riigi õigust koostöölepingule ja selle alusel tehtavatele kokkulepetele kohaldatakse,“ lisas Lind.