Eesti Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi möönis, et kangekaelsed korteriomanikud, kes korteriühistu juhte korterisse näiteks torustikku või muud olulist kontrollima ei luba, peavad arvestama tagajärgedega.
Mardi tõi näiteks kohtukaasuse, kus omanik keeldus ühistu esindajaid värskelt tehtud remonti ettekäändeks tuues maja küttesüsteemi vahetuseks korterisse lubamast, seetõttu tuli torustik antud korterist mööda viia ning ehitus läks oluliselt keerukamaks ja kallimaks. „Hiljem tuli jonnakal omanikul tasuda nii lisatööde eest kui maksta ka kohtukulud. Sellised juhtumid teevad ühistu juhtimise väga raskeks. Samas pole ühistu juhtidel ilma omaniku loata korterisse siseneda võimalik," nentis Mardi.
"Ühistu esindajad ei käi ju korterites lihtsalt niisama, vaid ikka ühisomandit kontrollimas. Kortermaja majandamine peab käima ühiselu reeglite järgi ning seda peavad omanikud mõistma," ütles Mardi.
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.