Autor: Juuli Laanemets • 24. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peaminister Rõivas ütles, et julgeolekuolukord on muutunud ning me peame leidma lahendusi piiri tugevdamiseks. „Seetõttu otsustasime eelarve läbirääkimiste käigus suunata märkimisväärse osa investeeringuid Eesti idapiirile nii kontrolljoone puhastamiseks, läbitavuse parandamiseks kui piirivalvurite varustuse parandamiseks. Esmajärjekorras tuleb korda teha 48 kilomeetri pikkune lõik Piusa ja Luhamaa vahel, kus leiab aset enim illegaalse piiriületuse juhtumistest," sõnas Rõivas.

Eesti-Vene piirijoone kontrolljoont hakkab puhastama Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Siseminister Pevkuri sõnul on Eesti-Vene piir vaja korda teha kogu pikkuses 10 meetri laiuselt. "Tänapäevane piiri valvamine on lisaks patrulltööle ka kõrgtehnoloogiline ning see tähendab, et lisaks füüsilistele tõketele kasutatakse tipptasemel elektroonilisi valve- ja jälgimisseadmeid," ütles Pevkur. "Ühtlasi investeerime ka idapiiri valvavate piirivalvurite töötingimustesse – Narva piiripunkti ehitus ca 9 miljoni eurose investeeringuna on juba töös ning Piusa kordoni, mis on ühtlasi kagupiiri suurim kordon, ümberehituses mahuga 5,3 miljonit eurot järgmisel aastal, on valitsus samuti kokku leppinud," rääkis Pevkur.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri sõnul panustavad piiri valvamisse paljud politsei- ja piirivalveameti üksused, olgu selleks vahetult piiril patrullides või uurides kuritegusid. „Väljaehitatud ja korralikult hooldatud piiri korral saame oma inimeste töötunde kasutada palju mõjusamalt. See lihtsustaks nii ebaseaduslike piiriületajate tabamist, vähendaks eksimusest tekkinud piiriületusi kui ka tagaks piirivalvuritele paremad töötingimused," ütles Vaher.