Autor: Juuli Laanemets • 31. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Valmimas on Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030, kuhu ühe olulise ja rõhutatud osana oleme sisse toonud ka elamumajanduse.  Esmakordselt vaadeldakse valdkonda nõnda laialt ja pikas perspektiivis, seades samme aastani 2030. Kuid põhimõttelised strateegilised otsused, kuidas minna edasi, tuleb teha juba lähiajal,“ ütles Palo.

Eesti elamute kütmiseks kulub liiga palju energiat, sest majad on vanad, hoonefond ei uuene nii kiiresti kui peaks. Suureks probleemiks on hoonete vilets sisekliima – majade ventilatsioonisüsteemid on aegunud ja ei toimi enam korralikult, tihti on need ka valede renoveerimisvõtetega rikutud.

„Olen seisukohal, et riik peab olukorra parandamiseks käivitama teadmistepõhise stsenaariumi , kus võetakse eesmärk saavutada maksimum nii energiasäästus kui ka elukeskkonna parandamisel,“ ütles Palo. „Oleme Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste abiga välja arvestanud, et ühe miljoni euro suurune ehitushange loob 17 töökohta. Kui arvestame, et kortermajade, väikeelamute ja avalike sektori hoonete rekonstrueerimise ehitushankeid võiks aastas olla 330 miljoni eest, millest riik panustaks kolmandiku, looks see aastas 5600 töökohta. Riigi panus laekuks aga maksutulust tagasi.“

Muuhulgas eeldab stsenaarium riiklikult toetatud üürielamute programmi, mis võimaldab riigi toel ehitada või renoveerida üürimaju, kus korterid oleksid kaasaegsed, väga energiasäästlikud ning seetõttu madalate kommunaalkuludega. Nii saaksid neid endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks tööjõuturule sisenevad noored spetsialistid, noored pered või eakad.

Esimese sammuna käivitub juba 2015. aasta algusest taas SA KredEx kaudu pakutav korterelamute rekonstrueerimise programm. Kuni aastani 2020 on selleks ette nähtud 102 miljonit eurot, mille eest saab korda teha hinnanguliselt 1000 hoonet. Sama palju on kortermaju näiteks Pärnus.