Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa tugevdab turvalisust
Massimõrv Pariisis on pannud mitmed Euroopa riigid oma turvalisuse pärast muret tundma ning turvalisusmeetmeid tugevdama, vahendas Äripäev Wall Street Journali.
Euroopa julgeoleku- ning luureametnikud ütlevad, et praeguses islami äärmusluse laines on kõige ohtlikumad just need juhud, kus tegutseb üks või mitu äärmuslast. Taolisi rünnakuid on lihtsam organiseerida, samuti eeldab see väiksemat organisatsioonisisest suhtlust. Seega jääb terroristide omavaheline suhtlus luureringkondade eest varjatuks.
Briti julgeolekuteenistuse MI5 peadirektori Andrew Parkeri sõnul on Pariisis toimunu Suurbritanniale omamoodi äratuskellaks. „Pariisi juhtum on meie jaoks hirmsaks meenutuseks, mida need, kes tahavad meile kurja teha, võivad korda saata,“ nentis ta. Parker viitas, et eriti ohtlik on al Qaeda, kes plaanib rünnakuid Lääne vastu. Ta ei täpsustanud rünnakute plaani tõsidust.
Ühendkuningriigid teatasid neljapäeval, et riik on muutnud piirikontrolli tugevamaks. Samuti tehakse rohkem läbiotsimisi autodes ning hoitakse silma peal reisijatel. Ühendkuningriikide siseminister Theresa May kirjeldas, et tegu on ettevaatusabinõudega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saksamaa siseministri sõnul on ka Saksamaa kasutusele võtnud ettevaatusabinõud – politsei pöörab varasemast enam tähelepanu Prantsuse valitsuse hoonetele ning meediaväljaannete toimetustele. Neljapäevastes väljaannetes olid nii mitmedki Saksa ajalehed ära trükkinud Charlie Hebdos avaldatud karikatuurid ning seetõttu olid nende toimetuste ees igaks juhuks ka politseiüksused. Uudisteagentuur Reuters vahendab, et täna hommikul tuli uudis, et Hamburgis süüdati Charlie Hebdo karkatuurid avaldanud Hamburger Morgenposteni toimetuse ruumid. Õnneks keegi viga ei saanud.
KäitumisjuhendNii Briti kui ka Saksa ametnikud on öelnud, et tegemist on ettevaatusabinõudega mitte vastusega varitsevale ohule.
Lisaks eelnevatele tugevdati ka Belgias mitmete organisatsioonide ees valvet. Ka Holland on tugevdanud turvameetmeid – neljapäeval pidas riigi terrorismivastane amet nõu ajakirjanike liiduga, et rääkida võimalikest julgeolekuprobleemidest.
Julgeolekuspetsialistid nentisid, et Pariisis toimunud rünnak oli võrreldes varasemate Lääne-vastaste rünnakutega keerukam. Mitmed ametnikud täheldasid, et tõenäoliselt oli Pariisi veretöö autoritel ka militaarväljaõpe.
Saksamaa sisejulgeolekuteenistuse juht Torsten Voss nentis Wall Street Journalile möödunud aasta septembris antud intervjuus, et tema jaoks on täiesti mõeldamatu olukord, kus kurjategija haarab relva ning tulistab inimeste pihta.
Kuna viimastel kuudel on Briti võimudele julgeolek hakanud varasemast enam muret tekitama, on riik inimeste jaoks kokku pannud käitumisjuhendi, mida teha, kui toimuma peaks relvastatud rünnak. Juhendis seisab, et relvastatud rünnaku korral peaksid inimesed varjuma ning esimesel võimalusel sündmuspaigast lahkuma.
Kui aga lahkuda pole võimalik, soovitab manuaal „lukustada end ja teisi kas ruumi või kappi“. Samuti soovitab juhend tõkestada ruumi sissepääsu ning seejärel ruumi uksest eemale hoida. Juhend soovitab valida varjumiseks ruumi, kust on võimalik põgeneda ja olla ruumis võimalikult vaikselt ning seadistama erinevad elektroonikavidinad selliselt, et nad ei häält ei tekitaks.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.