Vaivara jäätmejaama kaks hanget läbi kukkunud, kolmas tulekul

Vaivara saatus on seni olnud nutune, sest seljataga on juba kaks ebaõnnestunud hanget. 2012. aastal kuulutatud hanke võitjal Ekoservis Teenused OÜ-l puudus keskkonnaagentuuri pressiesindaja Kadri Kauksi sõnul kogemus ohtlike jäätmete käitluses. Järgmise hanke juures sai see punkt Kauksi sõnul väga oluliseks täienduseks.

Ning viimane hange kuulutati ebaõnnestunuks 2014. aasta detsembris. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (OJKK) operaatorhanke võitnud Ragn-Sells ei jõudnud samuti toona lepingu allkirjastamiseni.

Kauksi kinnitas Äripäevale, et Vaivara saatuse lahendamisega tegeletakse. Lähiajal kuulutatakse välja ka uus hange, et bürokraatiarataste vahele jäänud jäätmejaam saaks taas tööle asuda.

"Vaivara OJKK taasavamiseks käib mitme asjassepuutuva asutuse vaheline pidev töö: keskkonnaministeeriumi ja selle haldusala asutuste (keskkonnaagentuur, keskkonnaamet) esindajatest koosnev töögrupp on kaalunud eri viise keskuse taasavamiseks. Lähipäevil selgub hanke liik ja väljakuulutamise tähtaeg," selgitas olukorda Kauksi. Ta lisas, et peamine on see, et olulise tähtsusega ohtlike jäätmete keskus hakkaks tööle võimalikult ruttu, kuid samas oleks tagatud ka töö kõrge kvaliteet.

Kauksi sõnul on vahepeal sõlmitud puhastusseadmete tehnoloogia tarneleping Schöttli Keskkonnatehnika AS-iga, kes võitis Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse reoveepuhasti seadmete valmistamise ja paigaldamise hanke. Kauksi lisas, et uued seadmed annavad Vaivara OJKK-le lisaväärtust ja suurendavad pakkujate huvi. "Puhastusseadmed käivitatakse selle aasta lõpus ja hiljemalt selleks ajaks on vajalik leida operaator," märkis Kauksi.

Ragn-Sells pole käega löönud

Keskkonnaagentuuri ja viimase hanke võitja Ragn-Sellsi vahel käis Kauksi sõnul küll tihe koostöö, kuid ebakõlad tekkisid sellest, et osapoolte ootused ja arusaamad tähtaegade suhtes olid erinevad.

Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg ütles toona Äripäevale, et keskkonnaagentuur taganes kokkuleppest. Kuna keskuse opereerimiseks polnud olemas veel kõiki lubasid, siis soovis Ragn-Sells ajatada lepingu sõlmimise lubade väljastamise hetkele, sest ilma lubadeta ei saaks nad keskuses mingisugust tegevust korraldada, kuid renti peaksid aga maksma.

Arvestades Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse olulisust Eesti jäätmemajanduses, ei pidanud keskkonnaagentuur Kauksi sõnul aga õigeks lepingu sõlmimise tähtaega rohkem pikendada ja keskkonnaagentuur lõpetas hanke Ragn-Sellsiga.

Remmelg lausus Äripäevale, et kavatseb uue hanke väljakuulutamisel taas osaleda, kuid küsimus lubade osas pole endiselt klaar. "Meile jäi peale esimest hanget arusaamatuks see, et kuna load olid juba tegemisse antud, ja kui nüüd korraldatakse uus hange, siis mis saab lubadest? Nende saamine võtab palju aega, kas peab uuesti hakkama lube taotlema?" tõstatas Remmelg küsimusi. Ta lausus, et uuesti lubade taotlemine võtab aega minimaalselt 6 kuud ja maksimaalselt aasta.

Vakra soovitab riigiettevõtet

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on protsessi selline venimine lubamatu. "Olles ise ka kohapeal käinud, olen mina veendunud, et Vaivaras peaks olema riiklik ettevõte. Tegemist on ohtlike jäätmetega, see jääb sinna aastakümneteks," kinnitas Vakra enda veendumust. Kui jäätmejaam täis saab, kaoks tema sõnul eraoperaatoril seal igasugune opereerimisehuvi ja jaam jääks niikuinii riigile. "Mõistlikum oleks see juba tänases faasis riigi haldamisse anda. Ma loodan, et see suund võetakse ja ükskord see jama likvideeritakse, mis seal aastaid on olnud," märkis Vakra.

Remmelg möönis, et arvestades sellist keerulist rajatist nagu ohtlike jäätmete kompleks, pole seal küsimuseks mitte omandivorm, vaid operaatori kompetents. "Kui anda soovitus Vaivara keskuse omanikule, siis mis iganes otsused seal peaks tehtama, peaksid need tulema ainult kompetentsi seisukohast lähtuvalt," märkis Remmelg.