Autor: Kaur Maran • 26. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Targalt tehtud majast lõikab kasu ikkagi omanik, ütles Kaljulaid, kuid tunnistas, et enamus ostuotsustest langetatakse siiski peamiselt emotsioonide ajendil. Peamiseks põhjusena tõi ta välja, et kliendile ei ole energiamärgise tähendus reaalses elus selge. „Hea oleks, kui saaks potentsiaalsetele ostjatele välja tuua, et näiteks B-klassi maja tähendab konkreetselt nii- või naa-suurust igakuist väljaminekut ja kõrvalkulude vähenemist.“ Isegi, kui uutele majadele planeeritakse head energiasäästu näitajad, tuleb ikkagi ette, et projekti sisse kirjutatud energiatõhususnäitajad ei kandu üle valmivatesse hoonetesse. Samas tunnistas Kaljulaid, et viimastel aastatel on siiski hakatud rohkem küsima kommunaalkulude kohta.

Kuna iga eesti mees peab end ehitajaks, on nad tihtipeale ka inertsemad kliendid ega taha uudseid lahendusi kuigi hästi uskuda. Näite tõi Kaljulaid esimesest enda vahendada olnud passiivhoonest, mille maha müümiseks kulus kaks aastat ja lõpuks ostis selle ära ikkagi sakslane. „Eestlasele võid rääkida küll, et näe sul tuleb iga kuu lisakulusid ainult 10-20 eurot, aga ta ei taha seda väga uskuda,“ ütles Kaljulaid. Siiski tõi ta positiivse külje pealt välja, et viimase mõne aasta jooksul on kliendid hakanud aina tihemini küsima kommunaalmaksete kohta.

Eraldi kriitika tõi Kaljulaid välja finantsinstitutsioonide suunas, kes võiksid tema sõnul teha oma osa energiasäästlike hoonete soodustamises, näiteks soodsamate laenutingimustega. Positiivne areng on samas KredExi käesolevast aastast algav energiasäästu käenduse programm.