Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitussektoris toimunud juba 133 tööõnnetust
2015. aasta esimese 5 kuuga on Eestis toimunud 1765 tööõnnetust ehk 12 tööõnnetust iga päeva kohta, sealjuures juhib musta edetabelit ehitussektor, teatas Tööinspektsioon.
Tööõnnetuste arv on kasvanud ehitussektoris, kus on toimunud juba 133 tööõnnetust, kuigi suurem ehitushooaeg alles algas. Puidutööstuse tegevusalas on toimunud 140 tööõnnetust, millest 36 juhul sai töötaja raske kehavigastuse. Samuti on avaliku halduse ja riigikaitse sektoris registreeritud juba 264 tööõnnetust, millest 33 juhul on tööõnnetus lõppenud töötaja jaoks raske kehavigastusega. Need on vaid suurima tööõnnetuste arvuga sektorid, kuid tööõnnetusi toimub igas sektoris.
"Üle 300 tööõnnetuse on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega. 5 töötajat on tööõnnetuse läbi kaotanud oma elu. Kahjuks võib tööõnnetuste lõplik arv võib olla veelgi suurem, kuna mitmete õnnetuste asjaolud on veel täpsustamisel. Halvimal juhul peame nentima, et käesoleva aasta esimese 5 kuuga on käesoleval aastal toimunud üle 2000 tööõnnetuse," teatas Tööispektsioon.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.