Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nutimaja lahenduste pakkujad leiavad, et inimeste teadlikkus nutimajadest on madal, kuid nende populaarsus tõuseb. "Võib öelda, et turg ja teadlikkus liiguvad väga õiges suunas. Inimesed tunnevad aina rohkem huvi selle vastu, kuidas nutimaja tegelikult töötab ja mida teeb,“ märkis Võrguvara AS nutimaja lahenduste juht Reijo Sirila Äripäevale.
Domik OÜ juhatuse liikme Denis Denis Karini sõnul on nutimaja lahenduste pakkujate olukord sarnane elektrifirmade omaga 20. sajandi alguses, mil ei mõistetud, miks üldse elektrit vaja peaks olema. „Mis elekter? Meil on ju ahi ja küünlad olemas,“ võrdles ta.
Tema sõnul on meie tulevik sarnane. Nii, nagu me ei kujutata elu ette ilma elektrita, ei kujutata tulevikus elu ette ka nutimajasüsteemideta. „Kahjuks kliendid sellest praegu veel piisavalt ei tea. Vastavalt Euroopa Liidu direktiividele muutub BMS (Building Management Systems) ehk nutimaja süsteem tulevikus kohustuslikuks,“ rääkis ta ja lisas, et suurtel ehitusobjektidel on see kohustuslik juba ammu. Ka Marko Hälvini sõnul ei ole huvi nutimajade vastu suur, kuid see-eest on nutimaja soovivad inimesed selle teema endale põhjalikult selgeks teinud.
Sirila sõnul raha taha nutimaja lahenduste loomine jäänud ei ole ning nutilahenduste hind on sõltuvalt kliendi soovidest ja lahendustest kuskil 2000 ja 60 000 euro vahel.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.