Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõige enam tõusis palk kinnisvarasektoris
Statistikaameti värskest raportist selgub, et II kvartalis tõusis kinnisvaraalase tegevusega seotud töötajate keskmine palk 11,2% jäädes siiski üheks turu kesisemaks.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta II kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%).
Aastal 2015 on kinnisvaraalaste tegevustega seotud töökohtadel keskmine brutopalk 847 eurot, eelmise aasta samal perioodil oli see 762 eurot.
Eesti keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis I kvartaliga võrreldes 7,1% ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,8%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (5,9%). Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuueteistkümnendat kvartalit järjest.
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.