Kui Euroopa Liidu keskmine eluaseme suurus on 96 ruutmeetrit, siis Balti riikides peab keskmine leibkond leppima 63-67 ruutmeetriga.
Enamuses Kesk- ja Ida-Euroopa riikides jääb keskmine eluaseme suurus 70 ruutmeetri lähedale. Balti riikidest on suurima põrandapindalaga kodud eestlastel, keskmiselt 67 ruutmeetrit. Lätis ja Leedus on ühe leibkonna käsutuses keskmiselt 63 ruutmeetri suurune kodu, mis on Rumeenia järel kõige madalam Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas.
Suuresti selgitab väikeseid kodusid Balti elamufond – Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas on siin kõige väiksem eramajade osakaal. Kui näiteks Horvaatias elab eramajas 78 protsenti elanikkonnast, siis Eestis on see vaid 36 protsenti. Meist veelgi väiksem on eramajas elavate inimeste hulk Lätis – 35 protsenti, Leedus on vastav number 41 protsenti. Euroopa Liidus elab eramajas keskmiselt 58 protsenti elanikkonnast.
Seejuures ei ole madal eramajas elavate inimeste osakaal tingitud Baltimaade suuremast linnastumisest – eramajade poolest esirinnas Horvaatias on hajaasustusega aladel elavate inimeste arv madalam. Pigem on põhjuseks nõukogude-aegne elamupoliitika – ka maal elab eramajas vaid 60 protsenti Eesti elanikkonnast. Samasugune on olukord ka Lätis ja Leedus, kus maal elab eramajas vastavalt 54 protsenti ja 67 protsenti elanikkonnast. Ka linnades on muu Euroopaga võrreldes eramaja-elanikke väga vähe. Kui Baltimaades elab eramajas 14-15 protsenti leibkondades, siis Euroopa Liidus keskmiselt lausa 40 protsenti.
Eramajas elavate inimeste osakaal on küll suurenemas, kuid väga aeglaselt. Võrreldes 2005. aastaga on eramajas elavate inimeste osakaal tõusnud Eestis 2 protsendi võrra ja Lätis 3,2 protsendi võrra. Leedus on eramaja-elanike osakaal aga hoopis poole protsendi võrra kahanenud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
3
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
4
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
5
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
6
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele