Autor: Aira Tammemäe • 21. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamuses Kesk- ja Ida-Euroopa riikides jääb keskmine eluaseme suurus 70 ruutmeetri lähedale. Balti riikidest on suurima põrandapindalaga kodud eestlastel, keskmiselt 67 ruutmeetrit. Lätis ja Leedus on ühe leibkonna käsutuses keskmiselt 63 ruutmeetri suurune kodu, mis on Rumeenia järel kõige madalam Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas.

Suuresti selgitab väikeseid kodusid Balti elamufond – Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas on siin kõige väiksem eramajade osakaal. Kui näiteks Horvaatias elab eramajas 78 protsenti elanikkonnast, siis Eestis on see vaid 36 protsenti. Meist veelgi väiksem on eramajas elavate inimeste hulk Lätis – 35 protsenti, Leedus on vastav number 41 protsenti. Euroopa Liidus elab eramajas keskmiselt 58 protsenti elanikkonnast.

Seejuures ei ole madal eramajas elavate inimeste osakaal tingitud Baltimaade suuremast linnastumisest – eramajade poolest esirinnas Horvaatias on hajaasustusega aladel elavate inimeste arv madalam. Pigem on põhjuseks nõukogude-aegne elamupoliitika – ka maal elab eramajas vaid 60 protsenti Eesti elanikkonnast. Samasugune on olukord ka Lätis ja Leedus, kus maal elab eramajas vastavalt 54 protsenti ja 67 protsenti elanikkonnast. Ka linnades on muu Euroopaga võrreldes eramaja-elanikke väga vähe. Kui Baltimaades elab eramajas 14-15 protsenti leibkondades, siis Euroopa Liidus keskmiselt lausa 40 protsenti.

Eramajas elavate inimeste osakaal on küll suurenemas, kuid väga aeglaselt. Võrreldes 2005. aastaga on eramajas elavate inimeste osakaal tõusnud Eestis 2 protsendi võrra ja Lätis 3,2 protsendi võrra. Leedus on eramaja-elanike osakaal aga hoopis poole protsendi võrra kahanenud.