Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sarnaste kaupluste koondumisest võidavad nii klient, kauplus kui keskus
Mitu sarnast teenusepakkujat samas keskuses meelitab rohkem kliente kohale ja tugevdab keskust, leiavad kauplejad.
Viru keskuse juhatuse liikme Ants Vasara sõnul võivad eksklusiivlepingud kaubanduskeskuse terviklikku arengut takistada ja anda võimaluse hinnaga manipuleerida. Vasar märkis, et kui keskuses on mitu sama sihtrühma püüdvat kauplust, siis lõpuks võidavad nii klient, kauplus kui ka keskus, kuna seda suurema tõenäosusega külastab klient keskust. Ta tõi näiteks Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoe, mis küll mõlemad müüvad raamatuid, kuid kontseptsioonilt on erinevad ja ühes keskuses täiendavad teineteist, kirjutab Äripäev.
Viru keskus pole Vasara sõnul kunagi eksklusiivlepinguid soosinud. Keelata ei tohi, õiged ka pole. Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul ei tohiks eksklusiivsusklausleid lepingutes keelata, kuigi need pole samas ühegi kandi pealt õiged. “Kauplused kunagi tahtsid neid väga, kuid nüüd on mõttemall muutunud,” rääkis ta. Näiteks soovisid spordipoed kümmekond aastat tagasi olla keskuses ainukesed.
“Nüüd on suhtumine muutunud – mitu spordipoodi ühes keskuses toob rohkem kliente.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärnitsa hinnangul on eksklusiivsusklauslitega lepingute korral keskusesse keeruline konkurentsi tuua, kui näiteks olemasolev lepingupartner ei suuda klientidele head teenustpakkuda ja kaupa müüa.
Eksklusiivsusklausleid ta siiski päris ei välistaks. Mitu lähestikku kauplust on hea. Nurme Looduskosmeetika OÜ juhatuse liige Marit Tiits tõi näiteks jalatsipoed. “On hea, kui mitu kingakauplust on lähestikku. Klient käib enne ostu sooritamist kõik läbi ja see toimib väga hästi.”
Tiits lisas, et ta ise välistusklausleid ei soosi. “Oleme siiani hakkama saanud. Kui oleks konkurent kõrval, siis nende kliendid oleks ka meie kliendid.“
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.