Autor: Eva Kiisler • 14. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viru keskuse juhatuse liikme Ants Vasara sõnul võivad eksklusiivlepingud kaubanduskeskuse terviklikku arengut takistada ja anda võimaluse hinnaga manipuleerida. Vasar märkis, et kui keskuses on mitu sama sihtrühma püüdvat kauplust, siis lõpuks võidavad nii klient, kauplus kui ka keskus, kuna seda suurema tõenäosusega külastab klient keskust. Ta tõi näiteks Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoe, mis küll mõlemad müüvad raamatuid, kuid kontseptsioonilt on erinevad ja ühes keskuses täiendavad teineteist, kirjutab Äripäev.

Viru keskus pole Vasara sõnul kunagi eksklusiivlepinguid soosinud. Keelata ei tohi, õiged ka pole. Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul ei tohiks eksklusiivsusklausleid lepingutes keelata, kuigi need pole samas ühegi kandi pealt õiged. “Kauplused kunagi tahtsid neid väga, kuid nüüd on mõttemall muutunud,” rääkis ta. Näiteks soovisid spordipoed kümmekond aastat tagasi olla keskuses ainukesed.

“Nüüd on suhtumine muutunud – mitu spordipoodi ühes keskuses toob rohkem kliente.”

Pärnitsa hinnangul on eksklusiivsusklauslitega lepingute korral keskusesse keeruline konkurentsi tuua, kui näiteks olemasolev lepingupartner ei suuda klientidele head teenustpakkuda ja kaupa müüa.

Eksklusiivsusklausleid ta siiski päris ei välistaks. Mitu lähestikku kauplust on hea. Nurme Looduskosmeetika OÜ juhatuse liige Marit Tiits tõi näiteks jalatsipoed. “On hea, kui mitu kingakauplust on lähestikku. Klient käib enne ostu sooritamist kõik läbi ja see toimib väga hästi.”

Tiits lisas, et ta ise välistusklausleid ei soosi. “Oleme siiani hakkama saanud. Kui oleks konkurent kõrval, siis nende kliendid oleks ka meie kliendid.“

Pikemalt loe eksklusiivsuslepingutest kinnisvara üüriturul Äripäevast.