Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvarainvesteeringute kogumaht 2015 ületab Balti riikides buumiaasta
Baltikumi büroopindade turul on aga domineerimas vabade pindade vähesus ning kõrge nõudlus.
2015. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Tallinnas kerkimas üksteist büroohoonet, mille renditav pind kokku moodustas 61 800 ruutmeetrit. Kolmandas kvartalis algasid Tallinnas kahe uue bürooprojekti ehitustööd. Täituvuse puhul on Tallinnas peamiseks mootoriks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor, millele järgnevad äri-, teadus- ja tehnikavaldkonnad. Riias kolmandas kvartalis äripindu ei lisandunud, kuid ehitamisel oli 30 200 m2 pinda.
Kvaliteetsete vabade ja suuremate äripindade vähesuse tõttu on täituvus Riias endiselt piiratud, ca 4 000 m2 büroopinda leidis kasutaja peamiselt B-klassi hoonetes. Vilniuses valmis BC One ärikeskus, mille üüripind on 6 000 m2 ning lisaks on veel arenduses kuus hoonet üüripinnaga kokku 80 900 m2. Rahvusvaheliste ettevõtete tugiteenuste osa (nt Skandia, Nasdaq, Intermedix) kasvav nõudlus on Vilniuses põhjustamas mõõdukat üürihindade tõusu. Vakantsusmäär on kõigis kolmes linnas B-klassis ca 5% ja A-klassis alla selle.
Kaubanduspindade turg on endiselt positiivne – uued arendused valmisid nii Vilniuses (Outle Park laiendus, Nordika I etapp) kui ka Tallinnas (Viimsi Keskus) ning Tallinnas ja Riias anti teada uute suurte arenduste algatamisest (nt Norde Centrum laiendus ja Porto Franco Tallinnas, Akropolis Riias).
Uute tulijate osas avati Riias nt Michael Korsi pood ning samuti esimene KFC restoran. Edulugude kõrval peab negatiivse näitena tooma Leedu turult ootamatult lahkuda otsustanud Valgevene päritolu Fresch Market esmatarbekaupluste keti.
Kui vakantsused Tallinnas on alla 1%, siis Riias ja Vilniuses on vakantsus 2-3%.
„Tööstussektor on kolme Balti riigi ärikinnisvara turul üks stabiilsemaid segmente ning arendustegevused Eestis ja Lätis on endiselt väga aktiivsed, samas Leedus on aktiivsus madalam,“ kommenteeris ülevaadet Colliers International Advisors partner Margus Tinno. Tallinna piirkonna arendustegevuse märkimisväärseks aspektiks on asjaolu, et 1/3 kogu sektori mahust on rajatud viimase kolme aasta jooksul. Üldiselt väheaktiivsel Leedu turul paistab silma Kaunas, kus on rajamisel ca 50 000 m2 uut pinda. Tööstussektori vakantsused on kõigis kolmes riigis kuni 5%.
Investeerimisturul annavad 2015. aasta esimese üheksa kuu tulemused koos neljanda kvartali potentsiaaliga alust eeldada, et 2015. aasta Balti riikide investeeringute kogumaht ületab 2007. aasta ajaloolise rekordi, kasvades enam kui 1,2 miljardi euroni. Ajalooline rekord puruneb ka nii Eestis kui Leedus. Tinno sõnul on turule on ilmunud uued tegijad, kes investeerivad Balti riikidesse. „Kogu teadaolev investeeringute maht Eestis moodustas 2015. aasta kolmandas kvartalis ca 245 miljonit eurot, Lätis ca 225 miljonit eurot ja Leedus ca 95 miljonit eurot,“ lisas Tinno.
Eestis olid kolmandas kvartali märkimisväärsemad tehingud munitsipaalüürikorterite portfelli müük LCN Capital Partnersile, Pärnu mnt 139 hoone müük ning Solarise keskuse omandamine Partners Group poolt rahvusvahelise portfelltehingu raames. Lätis oli aktiivsuse puhul esirinnas kaubandussegment, kus rahvusvaheline uus siseneja Blackstone omandas keskused Alfa, Mols ja SC Dole.
Läti turu hetkekurssi arvestades peaks 2015. aasta investeeringute kogumaht jõudma vähemalt kriisijärgse, 2013 saavutatud rekordtasemeni. Leedus teostati 2015. aasta kolmandas kvartalis kaks olulist investeerimistehingut – Northern Horizon Capital müüs Gedimino 20 ärihoone Singapuri ettevõttele GR Real Estate Pte.
Leedu turule sisenes ka Eesti fond EfTEN Capital, omandades 100-protsendilise osaluse Šiauliai Saules Miestas keskuse omanikfirmas.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Põhjalik tabel annab aimu, mis edaspidi on lubatud, mis mitte
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele