• 18.01.16, 11:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas passiivmajal ja aktiivmajal on Eestis tulevikku?

Äripäeva Kinnisvarakonverentsil 10.veebruaril räägib Kristjan-Thor Vähi energitõhususe hinnast ning passiivmaja ja aktiivmaja tulevikust Eestis. Kinnisvarauudised.ee uuris, millise seisukohaga Vähi konverentsil üles astub.
Kas passiivmajal ja aktiivmajal on Eestis tulevikku?
  • Foto: Äripäev
“Passiivmaja” on väga selgelt reglementeeritud sertifitseerimissüsteem, mida omistab ja on välja töötanud Darmstadti Ülikooliga seotud Passive House Instituut. Lisaks energiatõhususnõuete seadmisele võtab see arvesse paljude hoone ehitusmaterjalide ja toodete  (näiteks aknad, ventilatsioonisüsteem jne) ning samuti ka projekteerimisettevõtte Passiivmaja Sertifikaadi olemasolu. 
Sertifikaadi omistamine valmis hoonele on samuti tasuline. Kõik eelnevalt loetletu tõstab oluliselt ehitusmaksumust ja muudab lõpptoote kättesaadavaks väiksemale klientuurile, samas ilmtingimata ei tee seda paremaks. Olen kindel, et mõningate mööndustega hakkame lähitulevikus nö kompama passiivmjale seatud energiaefektiivsuse nõudeid, tehes seda aga majanduslikust ja praktilisest aspektist lähtuvalt optimaalsetes piirides. Oleme juba täna teinud näiteks enda kinnisvaraarendustes standartseks Passiivmaja setifikaadiga ventilatsioonisüsteemi, pöörame suurt tähtlepanu piirete ja avatäidete soojusjuhtivusele, kasutame LED valgusallikaid ning oleme võtnud kasutusele innovaatilisi tehnoloogiaid ruumide parema kasutusmugavuse saavutamiseks (aktiivlagedel põhinvevad jahutus ja küttelahendused nii äri kui eluhoonetes), eesmärgiks alati energiaefektiivsuse ja kasutusmugavuse sümbioos.
Kliendi rahulolu jaoks on oluline rajada iga objekti ja selle kasutusprofiili jaoks sobiv “rätsepülikond”. Lihtsalt passiivmaja sertifikaadi pärast ei ole hetkel, ega minu arvates ka lähitulevikus, turul piisavalt nõudlust.
Eestis mõeldakse passiivmaja all aga tihti lihtsalt energiasäästlikku maja. Sellise laia definitsiooni järgi võime tõesti väita, et tulevikus saab “passiivmaja” standatseks tooteks. Energiaefektiivsuse suurendamisele suunatud riiklike regulatsioonide (energiatõhususe miinimumnõuded, “kõik avalikud honed liginullhooneteks aastaks 2020” jne) järjest karmimaks muutumise valguses ei ole see aeg kaugel.
Aktiivmaja eeldab hoones/kinnistul energia tootmist määral, mis ületab hoone enda tarbimise. Peamiselt on tegemist elektrienergia tootmisega ning tiheasustusega aladel on selle saavutamiseks valdavalt kasutusel elektrienergiat tootvad päikesepaneelid. Energeetilisest ja ehituslikust seisukohast on see loomulikult võimalik ja lihtsasti teostatav, kuid nõuab päris arvestatavat alginvesteeringut. Aktiivmaja kontseptsioon Eestis (Euroopa kõige päikesevaesemal maal) liigub massidesse tõenäoliselt alles pärast elektrit tootvate päikesepaneelide kasuteguri või maksumuse olulist muutust paremuse poole või riiklikul tasemel püsivate toetusmeetme programmide sisse viimist.
Äripäeva Kinnisvarakonverentsil 10. veebruaril toome lavale konkreetsed numbrid ja võrdlused, mida erinevad energiasäästlikkuse tasemed reaalses elus tähendavad ning kui palju see tõstab hoone maksumust. Vaata Kinnisvarakonverentsi programmi SIIT

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 11:50
Pesa on igas mõttes kaasaegne turvakodu
Millega ja miks paistab silma Tallinna Laste Turvakeskuse uus hoone Tondil, sellest räägivad maja autorid, Kontsept Arhitektuuribüroo arhitekt/partnerid Kaidi Põder ja Margo Koppel, büroo Sirkel & Mall arhitekt Marit Aripmann ja hoone tellinud Tallinna Linnavaraameti arhitekt Katre Jõgeva.

Hetkel kuum

Arco Vara juhatuse liige Kristina Mustonen osutab investorite huvi kasvamise võimalusele.
Uudised
  • 05.02.25, 06:00
Riigiarhitekt, arendajatel ja arhitektidel on Sulle kindlad soovitused
SUUR LUGU. Karm kriitika ja 3 konkreetset ning õpetlikku soovitust turuosalistelt
Selgus uute kodude müügi pingerida
Uudised
  • 05.02.25, 09:26
Selgus uute kodude müügi pingerida
Raha tahab tuulutamist, see paneb rattad käima.
Uudised
  • 31.01.25, 13:20
Arendajate 4 kvartali käibemiljonäride TOP: miljoniklubi kasvas
Numbrid on kõnekad ja võrdluspilt suisa paradoksaalselt reljeefne
Walless vandeadvokaat Angela Kase.
Uudised
  • 07.02.25, 11:34
Koduostulepingutesse hiilivad ostjale kahjulikud tingimused
Ohukohad. Hoiatavad näited. Lahendused, mida järgida.
Erainvestor Gundo Roosve ja LHV Pensionifondide Kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim.
Saated
  • 06.02.25, 13:00
Investorid lahkavad ärikinnisvara: parimad ostukohad on alles ees
Pane tähele - investorid jagavad investeerimissoovitusi
Jüri Tehnopargis asuv Capitalica Depot36 ärihoone valmis viis aastat tagasi.
Uudised
  • 05.02.25, 10:30
1Partner hakkab haldama Leedu kinnisvarafondi vara
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 04.02.25, 11:22
Tallinna korteritehingute hinnad on tehingustruktuuri nägu
Vaata graafikut, kuidas on tehingutestruktuur muutunud aastatel 2023-2024
Ootame 6. märtsil toimuvale praktilisele ja personaalsele koolitusele “Süsiniku jalajälje mõõtmine ettevõttes” inimesi, kes vastutavad kestlikkuse ja ESG, strateegia, finantside, arendus- või keskkonnateemade eest.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 16:32
Kui suur on su ettevõtte süsiniku jalajälg? Mõõda ära!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele