Autor: Aira Tammemäe • 18. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas passiivmajal ja aktiivmajal on Eestis tulevikku?

Foto: Äripäev
Äripäeva Kinnisvarakonverentsil 10.veebruaril räägib Kristjan-Thor Vähi energitõhususe hinnast ning passiivmaja ja aktiivmaja tulevikust Eestis. Kinnisvarauudised.ee uuris, millise seisukohaga Vähi konverentsil üles astub.

“Passiivmaja” on väga selgelt reglementeeritud sertifitseerimissüsteem, mida omistab ja on välja töötanud Darmstadti Ülikooliga seotud Passive House Instituut. Lisaks energiatõhususnõuete seadmisele võtab see arvesse paljude hoone ehitusmaterjalide ja toodete  (näiteks aknad, ventilatsioonisüsteem jne) ning samuti ka projekteerimisettevõtte Passiivmaja Sertifikaadi olemasolu. 

Sertifikaadi omistamine valmis hoonele on samuti tasuline. Kõik eelnevalt loetletu tõstab oluliselt ehitusmaksumust ja muudab lõpptoote kättesaadavaks väiksemale klientuurile, samas ilmtingimata ei tee seda paremaks. Olen kindel, et mõningate mööndustega hakkame lähitulevikus nö kompama passiivmjale seatud energiaefektiivsuse nõudeid, tehes seda aga majanduslikust ja praktilisest aspektist lähtuvalt optimaalsetes piirides. Oleme juba täna teinud näiteks enda kinnisvaraarendustes standartseks Passiivmaja setifikaadiga ventilatsioonisüsteemi, pöörame suurt tähtlepanu piirete ja avatäidete soojusjuhtivusele, kasutame LED valgusallikaid ning oleme võtnud kasutusele innovaatilisi tehnoloogiaid ruumide parema kasutusmugavuse saavutamiseks (aktiivlagedel põhinvevad jahutus ja küttelahendused nii äri kui eluhoonetes), eesmärgiks alati energiaefektiivsuse ja kasutusmugavuse sümbioos.

Kliendi rahulolu jaoks on oluline rajada iga objekti ja selle kasutusprofiili jaoks sobiv “rätsepülikond”. Lihtsalt passiivmaja sertifikaadi pärast ei ole hetkel, ega minu arvates ka lähitulevikus, turul piisavalt nõudlust.

Eestis mõeldakse passiivmaja all aga tihti lihtsalt energiasäästlikku maja. Sellise laia definitsiooni järgi võime tõesti väita, et tulevikus saab “passiivmaja” standatseks tooteks. Energiaefektiivsuse suurendamisele suunatud riiklike regulatsioonide (energiatõhususe miinimumnõuded, “kõik avalikud honed liginullhooneteks aastaks 2020” jne) järjest karmimaks muutumise valguses ei ole see aeg kaugel.

Aktiivmaja eeldab hoones/kinnistul energia tootmist määral, mis ületab hoone enda tarbimise. Peamiselt on tegemist elektrienergia tootmisega ning tiheasustusega aladel on selle saavutamiseks valdavalt kasutusel elektrienergiat tootvad päikesepaneelid. Energeetilisest ja ehituslikust seisukohast on see loomulikult võimalik ja lihtsasti teostatav, kuid nõuab päris arvestatavat alginvesteeringut. Aktiivmaja kontseptsioon Eestis (Euroopa kõige päikesevaesemal maal) liigub massidesse tõenäoliselt alles pärast elektrit tootvate päikesepaneelide kasuteguri või maksumuse olulist muutust paremuse poole või riiklikul tasemel püsivate toetusmeetme programmide sisse viimist.

Äripäeva Kinnisvarakonverentsil 10. veebruaril toome lavale konkreetsed numbrid ja võrdlused, mida erinevad energiasäästlikkuse tasemed reaalses elus tähendavad ning kui palju see tõstab hoone maksumust. Vaata Kinnisvarakonverentsi programmi SIIT

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474