Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohus lükkas seltside Rail Balticu kaebuse tagasi
Tallinna halduskohus tagastas kaebeõiguse puudumise tõttu Harju- ja Raplamaa 16 elaniku ja kahe külaseltsi kaebuse kohustamaks Harju maavanemat lisama Rail Balticu trassi asukoha eelvalikusse tagasi menetlusest välja võetud trassialternatiivid.
Rail Balticu trassi eskiis
Foto: Rail Baltic
Kohus tagastas kaebuse 16. märtsi määrusega selle esitajatele, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNSile. Kohus leidis, et kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul.
Elanikud ja seltsid soovisid kaebusega Harju maavanema kohustamist lisama Harju maakonnaplaneeringu menetluses Rail Balticu trassi asukoha eelvalikusse tagasi menetlusest välja võetud trassialternatiivid.
"Leiame, et 37-70 miljonit eurot kallima, kõige rohkem inimesi mõjutava ning väga oluliste keskkonnariskidega trassi valimine ei vasta Eesti riigi huvidele ja Eesti kodanike õiglustundele," ütles Kiili valla Kangru alevikku kodu rajav Meelis Šokman eelmine nädal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Hagi esitajad taotlevad, et kohus rahuldaks meie esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustaks Harju maavanemat lisama Harju maakonnaplaneeringu menetlusse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramisel sealt välja jäetud kaks alternatiivset trassikoridori ning, et lõplik valik tehakse avalikult ja õiglaselt kaalutletult," lisas ta.
Hagile allakirjutanud soovisid, et kohus keelaks maavanemal Harju maakonnaplaneeringu Rail Balticu trassi koridori asukoha määramise üksnes ühe – läänepoolse – trassialternatiiviga. Samuti taheti, et kohus kohustataks maavanemat veel kord analüüsima varasemalt kahte kõrvale lükatud trassikoridori varianti, millest üks on 37 miljonit eurot ja teine 70 miljonit odavam.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.