Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uusarenduse ostjalt nõutakse hindamisakti
Uus võlaõigusseadus kohustab kodulaenulepingutesse märkima ka tagatisvara väärtuse ning see on suunanud pangad hindamisaktide nõude suunas ka uusarenduste ostjaid. Arendajaid tabas nõue ootamatult ning nad peavad seda tarbetuks aja- ja rahakuluks.
Eelmisest nädalast kehtib uus võlaõigusseadus, mis kohustab kodulaenulepingutesse märkima ka tagatisvara väärtuse. Eestis tegutsevad pangad kinnitavad, et on seda juba varemgi teinud, võttes uusarenduste puhul aluseks kinnisvara müügihinna. Ent seadusemuudatuse jõustumise päevast alates otsustas Eesti suurim pank Swedbank hakata kodulaenu taotlejatelt uusarenduste puhul nõudma peale müügihinna ka kinnisvarabüroo eksperdihinnangut.
Seega lisandub Swedbankist laenu taotlejale kohustus tellida objektile hindamisakt kinnisvarafirmalt, kes otsustab, kas arendaja küsitu on turuhinnaga kooskõlas. Koduostjale tähendab see ühelt poolt aja- ja rahakulu, sest tüüpkorteri puhul tuleb arvestada umbes 150 eurose väljaminekuga, maja puhul suurema summaga. Ent teisalt saab ostja kindluse, et ei osta uut kodu selle tegelikust väärtusest kallimalt.
Nordea ja SEB pangad kinnitasid, et üldjuhul piisab neile endiselt müügihinnast, kuid igat laenutaotlust vaadatakse eraldiseisvalt ja põhjendatud kahtluse korral – näiteks kui pangale tundub korteri hind liiga kõrge või arendaja on pangale tundmatu – küsitakse juurde ka eksperdihinnang. Varem on hindamisakt olnud laenutaotlejale (ka Swedbankil) kohustuslik just järelturu kinnisvara ostes. Nüüd, kui seadus on juba jõustunud, töötab rahandusministeerium välja ka määrust, mis täpsustaks kinnisvara hindamise nõudeid.
Põhjust, miks Swedbank laenutaotlejalt eksperdihinnangut kohustuslikuna nõuab, pank otseselt ei avalda. „Krediidiandja teeb ise otsuse, millisel juhul hindab ise tagatisvara turuväärtust ja millal peaks klient tooma eksperdihinnangu kinnisvarabüroost,” ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Tema sõnul ei ole põhjus uusarenduste hindade suur kõikumine, Swedbanki hinnangul hinnad hoopis stabiliseeruvad. „Üldise hinnataseme muutuseks põhjust ei näe. Harjumaal on koos müügitempoga kasvanud ka laojääk, mis on jõudnud kõrgeimale tasemele pärast 2009. aastat,” lausus Siilivask.
Pikemalt vahendab teemat Delfi Ärileht.
Autor: Ann-Marii Nergi
Seotud lood
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.
Enimloetud
2
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
5
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele