Elukondlik kinnisvara ei kutsu välismaalasi pigem viimased aastad enam ostma ning küsimuseks jääb, kas see on järjekordne signaal ülekuumenemisest või on põhjused laiemad, rahvusvahelisemat laadi.
Tulevikuperspektiiv kipub olema veii tume, aga samas ei seostu see otseselt Eestiga.
  • Tulevikuperspektiiv kipub olema veii tume, aga samas ei seostu see otseselt Eestiga.
  • Foto: Andras Kralla
Arco Vara analüütiku Anne Oja sõnul on välismaalaste ostuhuvi mõningase vähenemise taga Eesti kinnisvara vastu ilmselt nii globaalne majanduslangus ja ebaselge tulevikuperspektiiv kui ka Eesti kinnisvarahindade tõus.
Samas märgib Oja, et see, et institutsionaalsete investorite (fondide) huvi rahavooga ärikinnisvara vastu on vähenenud, ei vasta tõele. „Tõenäoliselt on iga kinnisvarafirma maakleritel pikk nimekiri välisinvestoreist, kes ostaks rahavoo objekte 7% ja kõrgema tootlusega, kui neid vaid pakkuda oleks. Kui rahatrükk jätkub ning välismaised institutsionaalsed investorid tunnetavad senisest tugevamat survet raha ümber paigutada, võivad nad aasta teises pooles osta kinnisvara 6%-lise ja isegi madalama tootlusega.“
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing märgib, et ka enne eelmist  suurt hinnalage ja sellele järgnenud krahhi välismaalaste ostud peaaegu lakkasid. „Kui hinnatase oleks madalam, oleks siin suure tõenäosusega rohkem välismaalastest kliente,“ ütleb Saksing. Samas toob ta välja, et välismaalaste ostuhuvi praegune leigus asub ka Eestist väljaspool – Soome majandusseis ning Venemaa ebastabiilne olukord mõjutab Eesti kinnisvaraturu kauplemise aktiivsust üsna otseselt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele