Eestis puudub kinnisvaraturg?

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri juhtimisel tellis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium uuringu, mis kaardistab Eesti elanike suhtumist eluasemesse. Uuringust selgus üllatavalt, et tervelt 26% Eesti elanikke oleks riigi üürikorterisse kolimisega päri, vahendab Delfi Ärileht.

Uuringu tulemused olid üllatavad ka ministrile endale. Arvestades statistikat, mille järgi elab Eestis üüripinnal vaid 10% inimesi, ja levinud arvamust, et Eesti inimene eelistab pigem eluaset omada kui üürida, pidas Oviir tõenäoliseks, et valmisolek riigi üürikorterites elada jääb samuti kuhugi 10% juurde.

„Kuid tulemused näitavad, et inimesed liiguvad paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha, ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid on valmis seda ka üürima,” kommenteeris Oviir.

Probleemi, et inimesed ei saa sageli töötada oma kodulinnas, on uuringu tulemusi vaadates raske eitada. Selgub, et lausa veerand peresid on sellised, kus vähemalt üks pereliige töötab kas mõnes teises linnas või koguni välismaal. Selgelt tuleb esile seos, et mida väiksemas kohas inimene elab, seda sagedamini töötab mõni pereliige kodust eemal.

Oviir usub, et üürikorterite loomist riiklikult toetades saaks kindlasti inimeste elu- ja töökohavalikut mõjutada. Ta peab seda nii ääremaastumise lahenduseks kui ka inimeste Eestisse jäämise eeltingimuseks.

Eestis pole kinnisvaraturgu

Mitmed poliitikud ja arvamusliidrid üürikorterite plaani osas säärast optimismi ei jaga. Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel avaldas eilses arvamusloos, miks jutud riiklikest üürikorteritest teda murelikuks muudavad ning kahtles riigi säärases mahus sekkumise vajalikkuses.

Eesti Teenusmajanduse Koja tegevjuht, endine tipppoliitik Evelyn Sepp nõustub, et suures osas Eestis ei ole nn üüriturgu. Sotsiaalmeedia vahendusel kommenteeris Sepp teemat järgnevalt: „Täpsem oleks isegi öelda, et pole ka kinnisvaraturgu. Samas on palju omanikke, kel pole oma varaga - korteri ja majaga - midagi teha. Ei saa müüa, ega jaksa ka ise elada ja korrastada. Kui tuleks üürile soovija, siis saaks raha liikuma ja tekiks mingigi võimalus.“ 

Jätkates mainib Sepp, et kahtleb samas, kas selle kõige parim rohi on nn riiklike üürikorterite programm. „Jälle läheb riik konkureerima oma kodanikega, nende oma raha eest, mis ei ole ei õige, ega õiglane. Siiski usun ma rohkem turu tekitamisele suunatud lahenduste jätkusuutlikkusse kui riigikapitalismi.“