Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu sissesõidule planeeritakse moodsat Lõuna-Eesti äriparki
Tartu sissesõidule planeeritakse moodsat Lõuna-Eesti äriparki Kinnisvaraarenduse ja haldamisega tegelev Cesana Grupp AS rajab Tartu sissesõidul asuvale Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundile Lõuna-Eesti suurimat äriparki - Roheline Park - kuhu lähiaastatel koonduvad põllumajanduse ja metsandusega tegelevad ettevõtted.
Cesana Grupi juhatuse liige Tauri Sokk selgitas, et loodava äripargi eesmärk on koondada Tartu linnapiirile põllumajanduse- ja metsanduse äri- ja kompetentsikeskus, mis aitaks kaasa valdkonna arengule ja konkurentsivõime kasvule. Detailplaneeringu kohaselt kerkib 65 268 ruutmeetri suurusele krundile äripark, kuhu rajatakse büroo, kaubandus- ja teenindushooned. Kompleksi tõmbenumbriks on äripargi keskmes asuv 16-korruseline tornhoone, millest avaneb vaade Tartu linnale ning ümbritsevale rohelusele. Loodava äripargi arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks korraldati arhitektuurikonkurss, kuhu laekus kuus tööd. Sobivaim lahendus ehk arhitektuurikonkursi võidutöö, mille järgi luuakse Tartu põhjapoolse sissesõidu esinduslik kaasaegne arhitektuurne lahendus, kuulutatakse välja 23. mail.
Ehitustegevusega planeeritakse alustada käesoleval suvel. „Äripargi rentnikeks ootame eelkõige põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtteid, kes pakuvad sektoripõhiseid tooteid ja teenuseid, kuid samas ka sektorite institutsioone nagu keskkonnainspektsioon ning miks mitte ka Põllumajandusministeerium,“ kirjeldas Sokk ning lisas, et arendaja jaoks oluline olla ka nii-öelda Tartu värav Tallinna poolt tulijale, kes linna sisenedes tajub, et on saabunud linna, kus roheluses antakse suur panus Eesti jaoks olulistele majandusharudele, tehes seda innovatiivses ning keskkonnasäästlikus keskkonnas.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.