Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üürileandjad pelgavad eksootilisi välismaalasi
Kui sissekolija nimi on Muhhamad, siis tähendab see kohe "punast lippu" ja hirmutunnet ning Eesti korteriomanikke tuleb veenma hakata, on tähele pannud Expat Relocation Estonia OÜ Partner Martin Lään
Lään on Eestis sisse elada aidanud 130 IT-töötajal ja kolmel kassil.
"Üürilepingutegaei tohi välismaalast jätta üksi. Pahatihti on need lepingud on eesti keeles. Tekib alati see vanas mõistes sissekirjutuse küsimus. Välismaalane peab oma elukoha rahvastikuregistris registreerima, ta ei saa muidu. On üürileandjaid, kes keelduvad inimestele sissekirjutust pakkumast," kirjeldas Lään IT-tööjõukriisi konverentsil raskusi, millega välismaalastel tuleb Eesti üüriturul rinda pista.
"Tallinnas ei saa 200 euroga kuus kesklinnas korterit, vaid Akadeemia ühikas 12m2 toa. Tegelikult on Eestis üürid kõrged. Inimene peab arvestama, et kulutab sissetulekust poole eluasemele. Eraldi teema on Eestis üür+tagatisraha+maakleritasu – miks küll maaklerid Eestis nii kõrget tasu saavad? Palun selgitage mulle seda. Sissekolimisel peab tulija korraga välja käima - põmm - 1500 eurot + kommunaalid."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Millega Eestisse saabuv välismaalane veel peab rinda pistma, loe IT uudistest.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.