Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ober-Haus korterite hinnaindeks aprillis kerkis
Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis aprillis pärast märtsis toimunud langust 1,0%. Võrreldes 2015. aasta aprilliga oli indeks 1,5% kõrgemal.
Foto: Ober-Haus
Tallinnas toimus aprillis korteriomanditega 753 tehingut, mida oli 8,1% vähem kui märtsis ja 5,8% vähem kui eelmise aasta aprillis. Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab aktiivne arendustegevus, uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Viimase kuu jooksul on müügipakkumiste hulk liikunud tõusutrendis.
Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 2,1% ja oli 1 590 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta aprilliga oli ruutmeetri hind 1,9% kõrgem ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 6,9% madalam. Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind kolmes linnaosas, Põhja-Tallinnas (8,6%), Pirital (2,6%) ja kesklinnas (2,0%). Teistes linnaosades hinnad langesid: Kristiines (10,1%), Mustamäel (4,9%), Nõmmel (4,5%), Haaberstis (1,5%) ja Lasnamäel (1,0%). Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2015. aprilliga on suurim hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas (19,2%) ja Lasnamäel (5,7%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega. Hinnad langesid enim Kristiines (12,8%), Nõmmel (5,7%) ja Mustamäel (4,7%).
Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 7,7% 1 236-le eurole ja Pärnus 0,6% ja oli 945 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 191 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 457 eurot ruutmeeter.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.