Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tivoli Arendus soovib pankrotti
Tivoli Arendus OÜ taotleb Harju maakohtult ettevõtte pankroti väljakuulutamist.
Esialgsetel andmetel on Tivoli Arendus OÜ-l kohustusi üle kahe miljoni euro ulatuses. Harju maakohus võttis 16. juunil Tivoli Arenduse avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeiti.
Kohus määras pankrotiavalduse läbivaatamise 19. juulile, kuhu menetlusosalistena on kutsutud võlgnik ning ajutine pankrotihaldur. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.
Ajutine pankrotihaldur peab selgitama välja võlgniku vara, võlgniku kohustused ning kontrollima, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud ja andma hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kohus kohustas ajutist pankrotihaldurit esitama hiljemalt 15. juuliks kohtule kirjaliku aruande koos kõikide lisadega ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, ühes märkusega selle kohta, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.
Tivoli Arendus OÜ alustas tegevust 2010. aastal ning tema ainsaks projektiks oli Tivoli korteriarendus Tallinnas, mis lõplikult peatati 2013. aastal seoses Tivoli kinnistute müügiga enampakkumise korras. Ettevõte pidi rajama Kiikri ja Tuukri tänavate vahelisele maa-alale kuus viiekorruselist korterelamut.
Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu eelmise aasta 23.aprilli otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, avaldab Nordecon oma börsiteates.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.