Superraudtee tuleb vägisi: ministeerium tahab lihtsustada Rail Balticu trassile jääva maa võõrandamist

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis augusti lõpus valitsusele kooskõlastamiseks eelnõu, mis annab riigile loa võtta maa üle vahetult pärast sundvõõrandamise otsuse tegemist. See tähendab, et kui praegu saab kinnistu üle võtta ainult pärast sundvõõrandamise tasu väljamaksmist ja võimalikekohtuvaidluste lõppemist, siis enam ei oleks see vajalik, kirjutas Postimees.

MKM põhjendab kavandatavat muudatust sellega, et kohtuvaidluste tõttu on mitmed varasemad menetlused veninud aastatepikkuseks ja see takistab riiklikult oluliste taristuprojektide nagu Rail Baltic rajamist ja selle tarvis õigel ajal Euroopa Liidust raha taotlemist.

Ministeerium hindab seadusemuudatuse võimalikku mõju sundvõõrandatavate leibkondade jaoks ebaoluliseks ning leiab, et täiendavat mõjuanalüüsi pole tarvis. Kui maaomanik leiab, et otsus tema kinnistu sundvõõrandamise kohta on ebaseaduslik ja ta vaidlustab selle kohtus, on esmase õiguskaitse korras võimalik sundvõõrandamine peatada, märkis ministeerium.

Teise suurema muutusena näeb seadus ette seda, et kohtutäituri asemel hakkab maade sundvõõrandamist läbi viima valdkonna eest vastutav minister ehk praegusel juhul majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

See toob kaasa, et kõik sundvõõrandamise tasu puudutavad vaidlused toimuvad edaspidi vaid halduskohtus ja maakohus jääb kõrvale. Lisaks jääb sundvõõrandamise tõttu kannatavatel inimestel vähem aega oma kahjudest teatada.

Ministeerium möönab, et kuigi inimene ei pruugi muutustest teadlik olla ja jääb oma teadmatuse või tegevusetuse tõttu kahjude hüvitamisest ilma, on ebasoovitavate mõjude risk siiski väike.

Peale selle tahab ministeerium maksta harilikust väärtusest suuremat niinimetatud motivatsioonitasu sellistele kinnistuomanikele, kes on nõus oma kinnisasja riigile müüma ilma sundvõõrandamiseta. Säärase tasu ülemmäär peaks olema piisavalt kõrge, et motiveerida kallimate kruntide omanikke oma vara vabatahtlikult võõrandama, selgub eelnõust.

Ministeerium märgib seletuskirjas, et kinnisasju sundvõõrandatakse Eesti äärmiselt harva. Aastatel 2005–2015 on valitsus teinud 25 sundvõõrandamise otsust 51 kinnisasja võõrandamiseks, millest 47 sundvõõrandati osaliselt ja neli tervikuna, peamiselt riigiteede ja avaliku raudtee rajamiseks.

Seetõttu panustab ministeerium pigem ümberkruntimise võimaluse loomisele. Ümberkruntimine on oluline teema Rail Balticu projekti elluviimisel, kus kinnisasjade tükeldamise ja sundvõõrandamise asemel tuleb panustada sellele, et iga kinnisasi oleks otstarbekalt majandatav, märgivad eelnõu koostajad.

Ümberkruntimine aitab vältida olukorda, kus isikule kuuluv kinnistu jagatakse osadeks selliselt, et üks osa tema kinnisasjast jääb ühele poole Rail Balticu trassikoridori ning teine teisele poole.

Seetõttu on ministeeriumi sõnul mõistlikum moodustada Rail Balticu trassikoridoris maakorralduspiirkonnad, kus viiakse läbi ümberkruntimine. Selle protsessi käigus ei toimu riigile kuuluva maa võõrandamist ega omandamist, vaid muutub riigile kuuluva maaüksuse asukoht, ent vara väärtus jääb samaks.

Lisaks kinnisasja sundvõõrandamise ja maakorraldamise seadusele saatis MKM kooskõlastamisele ka maakatastriseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Seaduseelnõul puudub väljatöötamise kavatsus (VTK).

VTK puudumist õigustab MKM-i sõnul eelnõu kiireloomulisus ja ülekaalukas avalik huvi, samuti on eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammi täitmisega, kuna läbirääkimised Rail Balticu trassikoridori maade omandamise ja maakorralduse läbiviimiseks peaksid algama juba 2016. aasta sügisel.