Tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet ei ole, miks ühte peaks kindlasti teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda esmalt oma plaanidest üürikorteriga, aga kindlasti ka üürniku soovist.
Üürileandja huvi peaks iseenesest olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping.
  • Üürileandja huvi peaks iseenesest olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping.
  • Foto: Pixaby
loe lisaks
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust "Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?", mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ üürikoolitusele.
Üürileandja huvi peaks iseenesest olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping. Pikk üürileping võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida üürileandjale maksimaalset üüritulu ilma vahepealsete vakantsusepausideta.
Investoril tasub jälgida, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kuuekuulised üürilepingud.
Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vähemalt paaripäevase vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele