Haldusreform külvab nimedega segadust

Seega tuleb ühinenud omavalitsuste elanikel tähelepanelikult jälgida, missugune saab olema nende ametlik aadressikuju, sest sellest sõltub nii päästeteenistuse kiire kohale jõudmine kui ka asjaajamine ametiasutustes (nt Rahvastikuregister, Sotsiaalkindlustusamet), kus kasutatakse Maa-ameti hallatavat ametlikku aadressiandmete süsteemi.

Ka võivad aadressid muutuda sellepärast, et ühinemise käigus tuleb segaduste vältimiseks muuta ühte omavalitsusüksusse sattunud ühesuguste külade nimesid. Näiteks on Eestis kohanimeregistri andmetel 14 Vanamõisa küla; 12 Nõmme küla; 11 Rannaküla; 10 Metsaküla ja Mäeküla; 9 Liiva küla, Nurme küla, Mõisaküla ja Aruküla; 8 Tammiku küla; 7 Selja küla; 6 Allika küla, Pulli küla, Laheküla, Väljaküla, Ülejõe küla ja Võhma küla; 5 Puiatu küla ja Viira küla; 4 Kadaka, Kaasiku, Kallaste ja Järveküla jne. Kokku on Eestis üle 4660 asustusüksuse (vallasisesed linnad, alevid, alevikud ja külad), kordumatu nimega on neist 3945.

Rahandusministeeriumi andmetel puudutavad käimasolevad liitumisläbirääkimised 97 samanimelist küla, neist natuke üle pooltel tuleb kindlasti nime muuta. Lahenduseks võib olla ka küla liitmine naaberkülaga või mitme samanimelise külanime muutmine.

Ühinenud linnades ja valdades võivad hakata segadusi tekitama ka ühesugused tänavanimed. Nende eristamiseks on oluline teada asula (nt alevi või küla) nime ja kasutada just ametlikku aadressikuju. Näiteks hajaasustuses moodustub aadress maakonna, omavalitsuse, küla ja talu nimest.

Tavaliselt kannavad aadressiandmeid süsteemi kohalikud omavalitsused, kes vastutavad ka nende korrektsuse eest ja loodetavasti teavitavad muudatustest piirkonna elanikke.

Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi (2017. aasta oktoobris).