Pangad tõmbavad väikeinvestoritele pidurit

“Laenutaotluste hulk on viimase poole aastaga hüppeliselt kasvanud,” sõnas Swedbanki kinnisvarasektori juht Ero Viik mõni nädal tagasi Peeter Pärteli 12. kinnisvarakoolitusel. “Iga nädal tuleb panka vähemalt üks taotlus, kus soovitakse uues majas finantseeringut minimaalselt viiele üürikorterile,” tõi ta näite.

Viik tõi välja, et turul nähtavate ülekuumenemise märkide tõttu ei finantseeri Swedbank enam äriplaane, mis seisnevad üksikute korterite ostmises ja mille ainus tulu põhineb lühiajalisel üüril. “Airbnbs on juba praegu üle 300 Tallinna korteri,” viitas ta ülepakkumisele.

Ka Adaur Grupi ja Kinnisvarakooli omanik Tõnu Toompark ütles, et Eesti laenuturg on kinnisvarasektori poole kaldu ning üksikuid üürikortereid on riskantne rahastada. “Riskid on väga kontsentreerunud ja seetõttu vastatakse väikeinvestoritele, kes soovivad esimest üürikorterit soetada, eitavalt – ei teata, mis saab siis, kui korter maha põleb või vakantsus tekib,” rääkis Toompark, viidates sellele, et 50korterilisi arendusi, kus riskid on hajutatud, saab palju julgemalt rahastada.

Toomparki sõnul on tehingute arv hüppeliselt kasvanud, kuid ülepakkumist näeb ta pigem äri-, mitte elukondliku kinnisvara sektoris. “Ostjad on turul ja absoluutarvudes on ka pakkumine suhteliselt suur, samas kõik, mis on, ostetakse ära,” rääkis ta elukondlikust kinnisvarast. “Praegu on pakkumises 2000–2500 korterit, mõni aasta tagasi oli see number 1000,” illustreeris ta tehingumahu kasvu.

Seetõttu on pangad hakanud kinnisvaraväliseid projekte otsima, ütles koolitusel esinenud LHV äripanganduse osakonna juht Arko Kurtmann. “Igal pangal on paigas, kui palju kinnisvarasektorisse laene antakse, ja ma ei usu, et ükski pank üle poole oma laenuportfellist ühte kohta paneks,” rääkis Kurtmann.

Loe ajakirjaniku Indrek Mäe artiklit pikemalt tänasest Äripäeva paberlehest.