Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärilaenud nagu kinnisvaraliising
Kuigi madalad intressid on laenamiseks soodsad, annavad pangad ärilaenu vaid viieks aastaks ja graafiku viimase maksena tuleb tasuda kopsakas summa või laenu uutel tingimustel pikendada.
Arvald Grupi juht Valdur Vahtre
Foto: Andres Haabu
Danske Banki endise juhi Aivar Rehe arvates on see justkui vastastikune ärikontroll – mõlemad pooled maandavad viieaastase perioodiga riske.
Ka Swedbanki äripanganduse valdkonnajuht Priit Lopsik tõdes, et kõige olulisem on ikkagi see, et laen suudetaks tagasi maksta, ja pikaajaliste väikeste maksete peale ettevõtetel loota ei tasu.
Arvald Grupi juht Valdur Vahtre võttis kuus aastat tagasi ettevõttele kinnistu ostmiseks laenu viieks aastaks. Aasta tagasi otsustas ta sõlmida laenujäägile järgmise viieaastase lepingu, seekord olid tingimused tema jaoks soodsamad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vahtre võrdles sellist laenamist auto liisingusse võtmisega, kus ühed kliendid eelistavad kasutusrenti, teised kapitalirenti. „Kui on kasutusrent, maksan viis aastat ära ja mina ei pea sellega tegelema, annan liisingule tagasi, võtan uue auto. Ja kõik. Teine variant on jälle see, et maksan oma viis aastat ära, mul on vara nullis, ma kasutan seda veel paar-kolm aastat, müün ise maha, ja ma müün ta kindlasti suurema hinnaga maha kui on tema jääkväärtus, millega pank tagasi võtab,“ näitlikustas ta valikuid.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.