Eesti kommertspangad ütlesid ligi pooltele eluaseme ostmiseks või remontimiseks laenu küsinud peredele ära, selgus tänavu augustis toimunud TNS Kantari uuringust.
Kuigi Eesti perede majanduslik toimetulek ja igakuine säästmisvõime on paranenud, ei saa päris paljud elamistingimusi parandada soovivad pered pangast laenu.
Eesti peredest on 9% soovinud viimase aasta jooksul laenu võtta eluaseme soetamiseks või remontimiseks, vahendas Eesti Pank värsket uuringut. Rahuldatud on natuke üle poole neist laenutaotlustest ja see on umbes sama palju kui 2014. aastal. Järgmisel aastal plaanib laenu võtta ligikaudu sama palju peresid kui 2014. aastal ning enamikul ehk 70%-l neist on juba mõni laenukohustus.
Augustis oli Eestis ligikaudu 245 000 perel ehk 41% leibkondadest laenukohustus. See osakaal on viimase kuue aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilne. Laenu võetakse jätkuvalt enim eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Samas on endiselt suurenenud autoliisingu ja kauplustest järelmaksu võtmine. Tänu sissetulekute kasvule on natuke vähenenud laenu põhiosale ja intressimaksele kuluv protsent sissetulekust ja enam kui pooltel laenu võtnud peredest jääb see alla 20%. Raskemas olukorras on need leibkonnad, kelle igakuised laenumaksed moodustavad rohkem kui 40% sissetulekutest. Selliseid peresid on laenu võtnud perede seas 8%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enim säästetakse igaks juhuks ehk selleks, et kindlustada toimetuleku varu, kuid suurenenud on ka säästmine hobide, tervise ja eluasemega seotud kulutuste tarbeks. Säästusid eelistatakse enamasti hoida pangakontol või kodus sularahana.
Seotud lood
Muusikat ja rõõmsat energiat täis Tallinna Muusikakeskkooli endine kodu on alustamas uut peatükki. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts pani Nõmmel müüki Vabaduse puiestee ja J. V. Jannseni tänava vahel paikneva enam kui 3,3 hektari suuruse kinnistute kompleksi, mis annab uuele omanikule võimaluse kujundada terviklikult üks Nõmme suuremaid arendusalasid.
Hetkel kuum
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides