Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pindi Kinnisvara julge prognoos
Üürikorterite hinnatase hakkab kasvama, uute koretrite esmamüük moodustab 30% ostumüügitehingutest, korraliku taristuga ärimaad leiavad kiirelt ostja, lubab Pindi Kinnisvara juhtkond 2017. aastaks.
Tallinna panoraam
Foto: Raul Mee
Järgneb väljavõte Peep Soomani saadetud prognoosist 2017. aastaks.
Tallinna korteriturg
Rahvastiku juurdevoolust tulenevast ülenõudlusest langeb pakkumiste arv jätkuvalt, vaid poole aasta pärast on Tallinnas ca 4500 korteripakkumist, mis hakkab jagunema uusarendustega pea pooleks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Korterite üürihinnad hakkavad kasvama, kuna Tallinnasse kolijatel ei ole raha elamispinna soetamiseks.
Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse hakatakse rajama ülisuuri klastreid, mis võtavad tulevikus aleviku mõõtmed.
Tallinna ärikinnisvara
Ärikinnisvarasse investeerimine hoogustub veelgi, eelistatud on stabiilse rahavooga kesklinnas või selle läheduses paiknevad büroohooned ja Tallinna piiril paiknevad lao- ning tööstuskompleksid.
Korraliku taristuga varustatud ärimaad leiavad kergelt uue omaniku.
Kaubanduskeskuste lisandumisega võimendub juba esile kerkinud probleem - üksteisest ei suudeta eristuda, mis omakorda võib viia vakantsi tekkimiseni. Esimesed näited suletud boksidest suurkeskustes on juba olemas.
Büroopindade turul on kerge ülepakkumine ja seetõttu on logistiliselt nõrgema asukohaga majades vajalik mõningane hinnakorrektsioon.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.